ERR Strasbourg'is: Junckeri kõne tekitas vastuolulisi meeleolusid

Video
14.09.2016 21:44
Rubriik: Välismaa

ERR-i korrespondendi Johannes Tralla sõnul tekitas Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kõne Euroopa Parlamendis vastakaid arvamusi. Ka Andrus Ansipi esitatud Euroopa digituru pakett pälvis kriitikat.

Vaatamata Suurbritannia otsusele Euroopa Liidust lahkuda, ei ole ühenduse tulevik ohus, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker täna aastakõnes Euroopa Parlamendi ees.

Juncker kutsus Londonit alustama lahkumisprotsessi nii kiiresti kui võimalik, lisades, et kui saareriik soovib säilitada juurdepääsu Euroopa Liidu ühisturule, siis peab ta aktsepteerima inimeste vaba liikumise põhiprintsiipi. Lisaks kutsus ta rajama ühist sõjalist jõudu ning tugevdama Euroopa Liidu ühtsust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Maailm muutub iga päevaga suuremaks. Euroopa aga väiksemaks, demograafiliselt ja majanduslikult. Kui tahame hoida oma mõjukust maailmas, siis on selge, et peame töötama koos ja just siis suudame väljakutsetele vastu hakata. Kui Euroopa on uhke pehme jõu hoidjana, siis peame tunnistama, et sellest ei piisa üha ohtlikumaks muutuvas maailmas. Vaatame kas või Süüria konflikti. Selle konflikti tagajärjed mõjutavad Euroopat otse, kuid kus on liit, kus on liikmesriigid, et läbirääkimistel üritada konflikti lahendada?" rääkis Juncker.

Strasbourg'is viibiv ERR-i korrespondent Johannes Tralla rääkis, et meeleolud Euroopa Parlamendis olid seoses Junckeri kõnega vastuolulised. Euroskeptikud märkisid tema sõnul, et tegemist oli Junckeri viimase sellise kõnega, sest Euroopa Komisjon on reaalsusest võõrandunud. Konservatiivid, sotsialistid ja liberaalid ehk Parlamendi enamus aga toetasid Tralla sõnul Junckerit.

Üks Junckeri ettepanek puudutas Euroopa kaitsekoostöö suurendamist. Euroopa Parlamendi saadiku Marju Lauristini sõnul oli see Junckeri kõnes uus liin.

"Arvan, et nii kindlalt ja nii ühemõtteliselt sellega välja tulla oli riskantne, sest on ka neid inimesi ja erakondi saalis, kellele see sugugi ei meeldi. Ta rõhutas küll, et see ei ole kuidagi NATO-le vastandumine või alternatiiv, vaid rõhutas, et Ameerikal ei ole enam nii suurt huvi tegeleda Euroopa asjadega," selgitas Lauristin.

Europarlamendi saadik Indrek Tarand kommenteeris, et EL peaks tegelikult moodustama Saksa-Prantsuse ühisbrigaadi ümber tugeva armee.

"Juncker ütleb, et teeme ühe peakorteri. Aga mida me vajame, on tegelikult see, et näiteks Saksa-Prantsuse ühisbrigaadi ümber moodustataksegi üks tugev ja võitlusvõimeline armee, mis on võimeline Euroopa piires ja väljaspoolgi kaitsetegevust osutama," rääkis ta.

Digitaalvaldkonna pakett sai kriitikat 

Euroopa Komisjoni presidendi kõnes oli Tralla sõnul tähtsal kohal Euroopa digituru väljaehitamine. Sellega seoses tulid Komisjoni asepresident Andrus Ansip ja digivolinik Günther Oettinger välja kahe mahuka ja kauaoodatud paketiga.

"Kõigepealt telekomi paketist: Ansip lubas, et 10 aasta jooksul ehitatakse välja ülikiired internetiühendused, mis tähendaks näiteks teadusasutustele või ka tehnoloogiaparkidele gigabitiseid internetiühendusi, tavalistele majapidamistele aga 100-megabitiseid internetiühendusi. See on oluliselt ambitsioonikam eesmärk kui Euroopa Komisjonil on varem olnud. Ka 5G peaks Euroopa suurematele teedele jõudma aastaks 2025 ja suurematesse linnadesse, selleks, et saaksime ette kujutada näiteks isesõitvaid autosid Euroopa teedel," selgitas Tralla.

"Teine ettepanek, võib-olla isegi vastuolulisem ettepanek puudutab autorikaitse reformi. Praegune autorikaitse reeglistik Euroopa Liidus on väga fragmenteeritud - see koosneb kohati miljonitest eranditest, mille hulgast riigid saavad ise vabalt valida, kuidas nad teatud reegleid jõustavad. Paljud on oodanud suurt reformi autorikaitse teemadel ja paljud on juba tänaseks avaldanud kriitikat selle reformipaketi üle, millega Ansip täna välja tuli," lisas ta.

Ansipi enda ootused paketile oleks suuremad.

"Minu ootused kindlasti oleksid suuremad, kuid ei ole mõtet teha ettepanekuid, millele kindlasti ei ole antud saada seadusteks, mis tegelikku ellu ei jõua. Eks need ettepanekud ole kompromissi näoga kõik," rääkis Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu asepresident Andrus Ansip.

"Ma olen ettepanekus väga pettunud. Euroopa Komisjon lõi ootused, et internetis sisu jagamine muutub lihtsaks, et seadused on arusaadavamad ja selgemad, aga see ettepanek saavutab vastupidise. See tekitab palju õiguslikku ebakindlust, eriti Euroopa tehnoloogiaettevõtetele," kommenteeris Saksamaa saadik Euroopa Parlamendis Julia Reda.

Euroopa Parlamendi saadiku Kaja Kallase sõnul ei toimunud autoriõiguste paketis suuri muudatusi.

"Peamine kriitika on see, et ei vaadata autoriõigust 21. sajandi kontekstis, vaid nii nagu see on siiani olnud. Selles mõttes ei ole see suur reform, vaid pigem peenhäälestamine," ütles Kallas.

Tralla märkis aga, et lisaks kriitikale, on paketis palju positiivset - näiteks muuseumitele muutub oluliselt lihtsamaks digitaalsete koopiate tegemine, ülikoolid saavad teha andmekaevet ja e-õppe materjalide jagamine muutub piiriüleselt lihtsamaks.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Loodusdokk Looduse tantsumeistrid, 1/2: Tants armastuse nimel (Nature's Greatest Dancers, Inglise 2015)
Täna 18:40

Kaheosalise sarja esimeses osas võetakse vaatluse alla loomade käitumine romantika jahil. Nende liigutustes on kadestamisväärset rütmitaju, laitmatut ajastust ja sünnipärast graatsiat. Jääb mulje, et nad otsekui tantsiksid. Kuid erinevalt inimestest teenib iga hüpe, pööre ja keerutus kindlat eesmärki. Värvikasse seltskonda kuuluvad uhke sulestikuga paradiisilinnud, vöödilise sabaga kattad ehk kassleemurid ja sõjakunste valdav lehekonn.

täna vikerraadios

foto
Ma elan siin. Portugaallane Edgar Duarte

Portugali rahvusest Edgar Duarte on elus mitmeid kordi kolinud. Ta sündis Saksamaal, kuhu vanemad olid omal ajal parema töö pärast kolinud. Kui noormees sai seitsmeteistkümne aastaseks, otsustasid vanemad Portugali tagasi kolida ja elu sujus jälle kenasti. Edgar sai kodust kaasa teadmise, et elus tuleb olla töökas, aus ja sihikindel. Ühe tööreisi käigus kohtus ta Eestist pärit neiuga ja noored armusid.

R2 aastahiti hääletus