Paet: sanktsioonide mõju Vene majandusele on järjest tuntavam

Urmas Paet. (Foto: Siim Lõvi /ERR)
6.07.2016 12:12
Rubriik: Välismaa


Eurosaadik Urmas Paet ütles vastuseks oma kolleegi Yana Toomi arvamusele, mille järgi võiks sanktsioonid Venemaale kaotada, et selleks ei ole mingit põhjust. Paeti sõnul on sanktsioonid mõjusad eelkõige sektoritele, millele nad on suunatud.

"Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonide pikendamise põhjus on selges poliitilises loogikas. Sanktsioonide erinevate etappide kehtestamisel olid konkreetsed põhjused ning kahjuks ei ole need põhjused kuhugi kadunud. Krimm on ikka annekteeritud ning Ida-Ukrainas käib vaenutegevus. Seega pole ka mingit poliitilisel loogikal põhinevat põhjust, mis võimaldaks sanktsioone piirata või kaotada," ütles Paet ERR-i uudisteportaalile.

Paeti sõnul on sankstioonid Venemaa majandust mõjutanud mitmeti. "Põhiline lühiajaline mõju tuleneb lääneriikide piiratud laenuandmisest ja investeeringutest. Nafta- ja gaasitootmine on seni jäänud mõjutamata, aga pikemas perspektiivis on tõenäoline, et kütuseeksport kahaneb. Sanktsioonidel on olnud tugev mõju sektoritele, millele on need otseselt suunatud," sõnas Paet.

"Nii on Venemaa kaitsetööstus ja relvajõud hädas, kuidas asendada lääne importi. Venemaa relvatööstus importis 640 toodet ELi ja NATO liikmesriikidest, põhiliselt visuaal- ja raadioelektroonika osi ning ka muud täppistehnoloogiat. Venemaa importis ka helikopterite ja lahingulaevade mootoreid Ukrainast," lausus Paet.

Sanktsioonid on tõsiselt mõjutanud finantssektorit

Kohene ja tõsine mõju on sanktsioonidel Paeti sõnul olnud finantssektorile. "Enne sanktsioone tuli kolmveerand välismaistest otseinvesteeringutest ja laenudest Venemaa ettevõtetele ja majapidamistele ELi liikmesriikidest. Alates 2014. aasta keskpaigast on viis suuremat Venemaa panka, mis moodustavad 60% Venemaa pangandussektorist, lääne kapitaliturgudel keelatud. Saamata välisvaluutalaenudele pikendust, olid Venemaa pangad ja ettevõtted sunnitud suurel määral võlgu tagasi maksma - Euroopa Parlamendi uuringukeskuse andmetel 104 miljardit USA dollarit 2014 ja 74 miljardit 2015. aastal. Välisvõla tagasimaksmine oli suur tegur kapitali väljavoolus - aastal 2014 lahkus riigist 153 miljardit dollarit," rääkis Paet veel.

Paet rääkis, et ka annekteeritud Krimm on saanud tugeva löögi sanktsioonidelt, mis vähendavad kaubandust ja turismi ELiga. Ta märkis, et isegi Venemaa firmad väldivad Krimmi, et hoiduda tugevdatud sanktsioonidest. "Sberbank ja VTB pangad, mis eelnevalt omasid Ukraina tütarettevõtteid Krimmis, on oma tegevuse tagasi tõmmanud. Krimmi langeva majanduse ülalhoidmine maksab Vene riigieelarvele 4,5 miljardit dollarit aastas."

"Venemaa ise hindas aastast sanktsioonide mõju väärtuses suurusjärgus 2% SKPst, võrreldes kaotatud 4-5% SKPst langenud naftahinna tõttu. Venemaa avalikke avaldusi peab võtma ettevaatusega, kuid need arvud siiski üldiselt kattuvad lääne ennustustega," vahendas Paet.

Ta meenutas, et IMFi sõnul algne mõju umbes 1-1,5% Vene SKPst. Keskpikas perspektiivis võib mõju ulatuda 9%ni SKPst.

Piirangute mõju on aeganõudev, aga toimiv

"Seega sanktsioonide mõju Vene majandusele on järjest tuntavam. Samas pole keegi selle olukorra üle õnnelik. Eesmärk on, et olukord Ida-Ukrainas rahuneks võimalikult ruttu, Krimmi annekteerimine lõppeks ning Venemaa lõpetaks sekkumise," selgitas europarlamendi liige.

Samas ei ole Paeti hinnangul õigus neil sanktsioonide kriitikutel, kes ütlevad, et nad ei tea ühtki juhtu, kus sanktsioonid oleksid oma eesmärgi mõjutusvahendina täitnud. "Meenutagem Nõukogude Liitu, omaaegset Lõuna-Aafrika Vabariiki, aga ka Iraani ja isegi Põhja-Koread. "

Paet rõhutas, et piirangute mõju on aeganõudev, aga lõpuks siiski toimiv. "Muidugi on olemas ka teine lahendus, et sanktsioneeritav muudab oma käitumist. See oleks positiivne kõigile, sest vastasseisu ja sanktsioone kui rahvusvahelise õiguse rikkumise tagajärge, ei soovi ju tegelikult keegi. Paraku ei jää muud üle."

"Seega - kuni Vene-sanktsioonide põhjused pole ära langenud, ei ole ka ELil poliitilisest loogikast tulenevalt võimalik sanktsioone muuta," lõpetas Paet.

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna klassikaraadios

foto
Rostrum. Inimhääled instrumentide keskel

Rostrumi sarja viimasel kuulamissessioonil kõlab vokaalile ja instrumentaalkoosseisudele loodud nüüdismuusika. Kuulamisele tulevad lätlase Santa Ratniece segakoorile ja instrumentidele loodud teos "Nada el layli" ning Tšehhi helilooja Vojtech Dlaski "Za bukem" keelpillikvartetile ja häälele ning üldkategoorias soovitatud teoste hulka valitud Bulgaaria helilooja Peter Kerkelovi "Time Études" orkestrile, kahele naiskoorile ja soolohäälele.

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised

R2 aastahiti hääletus