ERR Brüsselis: Eesti europarlamendi saadikute suurim prioriteet on digitaalse ühisturu väljaarendamine
ERR-i korrespondent Brüsselis Johannes Tralla käis uurimas, mida on kuus Eesti saadikut Euroopa Parlamendis tänaseks jõudnud ära teha ning millistel teemadel nad kõige tulemuslikumad saavad olla. Selgus, et Brüsselis tegutsevate Eesti poliitikute eesmärgid on küll erinevad, kuid suurimaks prioriteediks on digitaalse ühisturu väljaarendamine.
Eelarvekomisjonis Rohelisi esindaval Indrek Tarandil on kanda raske koorem. Euroopa Liidu 2015. aasta eelarve eelnõule on laekunud juba 1370 parandusettepanekut ning struktuurne puudujääk aina kasvab, vahendas ETV saade „Välisilm“.
„200 miljardit maksmata arveid on akumuleeritud. Leppisime kokku, et me ei oska seda kuidagi lahendada, kuid proovime sellegi poolest seda leevendada,“ märkis Tarand ning lisas, et murekohti on teisigi
Euroopa Parlamendis kolmandat ametiaega alustanud Tunne Kelam mainis prioriteetidest rääkides digitaalse siseturu lõpule viimist ja Ukraina kriisiga seotud julgeolekuolukorda. Lisaks peatus ta pikemalt Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vabakaubandusleppel, mille kõneluste seitsmes voor algab sel nädalal Marylandis USA-s.
„Alati on võimalik leida vastuväiteid, aga küsimus on selles, kas viskame lapse koos veega vannist välja.Kui küsimus on GMO-des või pealtkuulamistes, siis need on väiksemad probleemid. Suur probleem on see, mis on meil ühine,“ märkis Kelam.
Tema sõnul oleks vastutustundetu võtta hoiak, et see meisse ei puutu ja me saame hakkama ka ilma USA ja vabanduskaubandusleppeta. „Me ei saa ilma selleta hakkama, Euroopa majanduskasv on uuesti seiskumas,“ selgitas ta.
Kaja Kallas kirjeldas oma senisest ametiajast rääkides spontaanseid ajalooloenguid, mida ta parlamendisaadikute õhtusöökidel on pidanud. Näiteks möödunud nädalal oli Kallase menüüs loomavagunites tuhandete eestlaste küüditamine, mida Belgia, Hollandi ja Briti saadikud jälgisid Kallase sõnul üllatunult ja suurte silmadega.
Kaasaegse Eesti saavutusi tutvustades loodab Kallas aga aidata Euroopa Liidul üle saada digitaalse ühisturu konarustest. „Me siin räägime digitaalsest allkirjast, millest siin alles unustatakse. Me peame seda sõnumit levitama, et meil toimib see hästi. See oleks igati positiivne, kui saaksime muu Euroopa ka sinna, kus oleme meie,“ selgitas Kallas.
Yana Toomi vaated erinevad teistest Eesti saadikutest
Yana Toom tõi enda suurimate prioriteetidena välja võitlemise diskrimineerimisega tööturul, hariduse ja meediavabaduse.
Toomi, kes hääletas möödunud täiskogu istungil resolutsiooni vastu, mis nõudis Venemaale karmimaid piiranguid, seisukohad Euroopa Liidu Venemaa poliitika osas erinevad teistest Eesti saadikutest üsnagi radikaalselt. Tema sõnul oleks rahu saavutamiseks vaja Ukraina konfliktile läheneda diplomaatiliselt.
„Me pingutasime oma resolutsioonidega üle, nad ei ole rahumeelsed. Kui tahame saavutada rahu, peaksime apelleerima kõigile kolmele osapoolele, sest peale Ukraina ja Venemaa on olemas veel Donbass,“ märkis Toom.
Toomi hinnangul on sanktsioonid külma sõja alguseks ning panevad meid dilemma ette – mida me tahame, kas sõda või rahu?
Erinevalt Toomist, leiab Euroopa Parlamendi saadik Marju Lauristin aga,et sanktsioonid ei ole siiani olnud piisavalt jõulised. „Eks see on tema veendumus, kuid ma arvan, et Venemaa suhtes tuleb rakendada kõiki võimalikke vahendeid. Oleme ennegi näinud, et Venemaa kuulab jõuhäält,“ selgitas ta.
Nädala pärast parlamendi ette astuv Ansip on teinud põhjaliku eeltöö
Täpselt nädala pärast astub Euroopa Parlamendi ette Euroopa Komisjoni digitaalse ühisturu asepresidendi kandidaat Andrus Ansip. Marju Lauristin ootab Ansipi kuulamist hoolega, kuid samas on tal hinges ka väike hirm.
„Vaatamata kõigile meie sisepoliitilistele hõõrumistele ja konfliktidele, mis meil on Ansipiga olnud, siis kui me nüüd oleme kõik Euroopas, on meie ühine huvi, et meie esindaja komisjonis oleks see, kes on veenev ja toob uusi ideid,“ märkis Lauristin.
Oma eeltöö on Ansip ära teinud. „Küllap kõige rohkem küsitakse ühtse digisiseturu kohta. Küsimusi saab olema 45, kuulamine kestab kolm tundi ning küllap selle aja sisse mahub kõiksugu küsimusi,“ selgitas ta.
„Volinikukandidaadid lähevad kuulamisele erinevalt. Mõned on väga hästi ette valmistunud, ei pea teksti palju läbi töötama. Mina olen sadu lehekülgi läbi töötanud ja tunnen, et ikka on veel vähe,“ märkis Ansip.
Toimetaja: Kai Kreos