Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Inimõiguste kohtu otsus Katõni massimõrva asjus pani Poola nördima
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsustas, et ta ei ole kompetentne andma hinnangut sellele, kas Venemaal läbi viidud juurdlus 1940. aasta Katõni massimõrva asjus oli ebapiisav, nagu leiab Poola.
Nõukogude salateenistuse NKVD poolt Katõnis mõrvatud 22 000 Poola ohvitseri sugulased olid esitanud kaebuse, kuna nende meelest polnud Venemaal aastatel 1990-2004 läbi viidud juurdlus adekvaatne, vahendas Reuters.
Strasbourgis asuv EIK aga otsustas, et tal puudub selles küsimuses otsuse langetamiseks jurisdiktsioon, kuna Katõni massimõrv leidis aset enne enne Euroopa inimõiguste konventsiooni kohandamist 1950. aastal.
"Võin vaid öelda, et me oleme selle otsuse üle pettunud," ütles Poola asevälisminister Artur Nowak-Far. Ta märkis, et EIK otsus ei võtnud kõiki Poola argumente arvesse.
EIK samas leidis, et Venemaal ei olnud põhjust uurimise üksikasju salajas hoida.
Katõni kohtuasi anti pärast seitsmeliikmelise kohtunikekoja otsust 2011. aasta aprillis üle EIK 17-liikmelisele suurkojale.
Strasbourgi kohus otsustas 2011. aasta aprillis, et massimõrv oli "sõjakuritegu" ning et Venemaa võimud olid kümmet kaebuse esitajat "ebahumaanselt kohelnud". Seitsmeliikmelise kohtunikekoja arvamused läksid aga lahku küsimuses, kas kohus on pädev tegema otsust Venemaal toimunud uurimise kohta, kuna Euroopa inimõiguste konventsioon jõustus Venemaal alles 1998. aastal, kaheksa aastat pärast seda, kui Katõni uurimine algas.
Koda jõudis lõpuks järeldusele, et see pole võimalik, kuid poolakate advokaadid lootsid, et suurkoda asub vastupidisele seisukohale.
Strasbourgis asuv EIK aga otsustas, et tal puudub selles küsimuses otsuse langetamiseks jurisdiktsioon, kuna Katõni massimõrv leidis aset enne enne Euroopa inimõiguste konventsiooni kohandamist 1950. aastal.
"Võin vaid öelda, et me oleme selle otsuse üle pettunud," ütles Poola asevälisminister Artur Nowak-Far. Ta märkis, et EIK otsus ei võtnud kõiki Poola argumente arvesse.
EIK samas leidis, et Venemaal ei olnud põhjust uurimise üksikasju salajas hoida.
Katõni kohtuasi anti pärast seitsmeliikmelise kohtunikekoja otsust 2011. aasta aprillis üle EIK 17-liikmelisele suurkojale.
Strasbourgi kohus otsustas 2011. aasta aprillis, et massimõrv oli "sõjakuritegu" ning et Venemaa võimud olid kümmet kaebuse esitajat "ebahumaanselt kohelnud". Seitsmeliikmelise kohtunikekoja arvamused läksid aga lahku küsimuses, kas kohus on pädev tegema otsust Venemaal toimunud uurimise kohta, kuna Euroopa inimõiguste konventsioon jõustus Venemaal alles 1998. aastal, kaheksa aastat pärast seda, kui Katõni uurimine algas.
Koda jõudis lõpuks järeldusele, et see pole võimalik, kuid poolakate advokaadid lootsid, et suurkoda asub vastupidisele seisukohale.
Toimetaja: Sven Randlaid