Hanso: olen kindel, et meil on ohu korral kaitse olemas

Video
18.04.2016 23:07
Rubriik: Välismaa

Kaitseminister Hannes Hanso ütles, et on kindel, et ohu korral USA ja NATO kaitsevad Eestit. Venemaa hiljutiste heidutusmeetmete kohta USA sõjalaeva läheduses ütles Hanso, et neil on Moskva loodetule hoopis vastupidine mõju.

Venemaa sõjalennukid on hiljuti teinud ohtlikke manöövreid USA sõjalaeva ja luurelennuki läheduses. Hanso rääkis ETV saates "Välisilm", et kui Venemaa loodab, et selle tulemusel USA loobub Eesti kaitsmisest, siis tegelikult on tulemus vastupidine.

"Venemaa ettearvamatu ja agressiivne ja provokatiivne tegevus on tegelikult ameeriklased meie reigooni tagasi toonud ja Baltikumi kohale toonud. Meenutagem, et kui NATO õhuturve Leedust 2004. aastal algas, siis NATO reageeris ju paari päevaga Ukraina sündmustele ja USA saatis meile kohe lennuvahendeid juurde, nii kui Venemaa tegi midagi, mida poleks pidanud tegema," rääkis minister.

"Olles hiljuti kohtunud USA kaitseministri Ashton Carteriga, siis tema kinnitus on, et USA pühendumus meie regiooni kaitsele on raudkindel. Nii et kui venelased arvavad, et suudavad ameeriklased siit minema heidutada, siis ma arvan, et nad saavutavad täpselt vastupidise," lisas ta.

Hanso kinnitusel on Ameerika Ühendriigid võimelised Eestit kaitsma, isegi vaatamata sellele, et USA-l on globaalselt palju väljakutseid.

"Kui vaatame USA käitumist viimasel ajal, siis on selge, et kui siit mõni aasta tagasi viimane tank ära viidi, siis täna on ameeriklased Euroopas tagasi - soomusmanöövervõimekused tuuakse, varustust tuuakse juurde, nad on Eestis, Baltikumis täna kohal. Ja kui vaatame seda, et USA on otsustamas neljakordistada oma Euroopa ERI rahastamist ehk arvestatavate miljardite dollaritega, siis on selge, et Euroopa on USA jaoks üks prioriteetidest," rääkis Hanso.

Tema sõnul ei pea me hakkama konkureerima NATO või USA tähelepanu pärast näiteks Lähis-Ida või teiste regioonidega.

"USA võimekused on kahtlemata sellised, et need ei ole kindlasti praegu piirideni viidud. Nende pühendumuus meie regiooni kaitsele on väga selge ja konkreetne ja selgelt välja öeldud. Nii et me ei pea lootma, et meid tullakse kaitsma, vaid ma olen täiesti kindel, et kui siin on ohtlikud olukorrad, siis see kaitse on meil olemas," kinnitas Hanso.

Vello Loemaa: lahingulendur peab lendama nii, et teda oleks võimalikult vähe näha

Endine hävituslendur Vello Loemaa kinnitas saates, et sellised manöövrid nagu tegid Venemaa sõjalennukid on ohtlikud.

"Esiteks kiirused, mida kasutati, võisid olla ligilähedaselt 900 km/h, see tähendab sekundis 250 meetrit. Kui lenduril tekib mingisugune viivitus, eksitus, siis me kujutame ette, et see trajektoor võib muutuda üpris kiiresti ja ettearvamatus suunas," selgitas ta.

"Teiseks, lennukis istuvad kaks lendurit ja seetõttu lendur, kes istub vasakul, näeb paremale poole halvemini - siin mängivad ka sellised detailid rolli. Juhul kui lendur näeb vasakut konsooli tiival hästi, siis paremat mitte ja seetõttu pilt, mis kujutab seda, kus Su-24 oli väga lähedal sõjalaevale, tähendab, et lendur nägi seda tegelikult veidike halvemini, ta pani ennast ise halvemasse olukorda. Kõrgused, mida kasutati, olid väga madalad ja seal tuleb lennata põhiliselt visuaalselt," lisas ta.

Loemaa rääkis, et ka väga kogenud lendurite puhul on juhtunud õnnetusi, mille tagajärjeks on palju rususid.

Lahingulendur peab tema sõnul lendama nii, et teda oleks võimalikult vähe näha.

"Kui ma mõtlen lihtsalt lahingulendurina, kuidas ja miks kasutatakse manöövreid, siis üks esimene põhimõte on, et lahingulendur teeb nii, et teda oleks võimalikult vähe näha, et ta oleks kaugemal vastaspoole õhukaitsevahendite tabamisulatusest," selgitas Loemaa.

Tema hinnangul pidi juhend selliste manöövrite tegemiseks tulema kõrgemalt poolt.

"Ma ei usu, et täpselt öeldi, et see peab olema 9 meetrit või 30 jalga või midagi sellist, kuid igasugune ülesanne algab selle püstitusest ja selle eest vastutab teatud ülemus. Kui kõrgetel kohtadel nad on, milliste tärnidega, ma võin oletada - kolme-, neljatärni mehed -, kuid lendurile ja meeskonnale antakse konkreetne ülesanne, milleks nad peavad valmistuma. Ja madallennud on sellised, mis nõuavad veel erilist tähelepanu, kuni lennu modelleerimiseni välja," rääkis Loemaa.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

foto
Ringhääling 90. Anekdoote ja tõsijutte Estonia teatrist
Eredaid helihetki arhiivist. Anekdoote ja tõestisündinud jutte Estonia teatrist räägivad estoonlased Alfred Mering, Paul Mägi, Eva Meil, Sophie Sooäär ja Eri Klas. Saate toimetas Edgar Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 3. jaanuaril 1967.

R2 aastahiti hääletus