Fotod: Peterburis avati Mannerheimi mälestustahvel

Mannerheimi mälestustahvel Peterburis. (Foto: Venemaa kultuuriministeerium/mkrf.ru)
19.06.2016 8:56
Rubriik: Välismaa

Venemaal Peterburis avati neljapäeval mälestustahvel kunagisele tsaariarmee kindralleitnandile ja Soome marssalile ning presidendile Carl Gustaf Emil Mannerheimile.

Mälestustahvel asub Zahharjevskaja tänaval praeguse sõjaväe insenertehnililise instituudi hoonel. Tsaariajal paiknes samas hoones Mannerheimi väeosa kirik, vahendasid RIA Novosti ja Meduza.

Mälestustahvli avamistseremooniast võtsid osa presidendi administratsiooni ülem Sergei Ivanov ja kultuuriminister Vladimir Medinski. (Fotosid tseremooniast saab vaadata SIIN.)

Mannerheimi suhtutakse Venemaal vastuoluliselt - ühest küljest peetakse teda mainekaks tsaariarmee ohvitseriks, teisalt aga riigijuhiks, kes oli Teise maailmasõja päevil Natsi-Saksamaa liitlaseks. Mälestustahvli vastu protesteerisid peamiselt Venemaa Kommunistliku Partei poliitikud.

"Nagu öeldakse, laulust sõnu ära ei kustuta. Mitte keegi ei ürita ilustada Mannerheimi tegevust pärast 1918. aastat, kuid 1918. aastani teenis ta Venemaad. Ning kui olla päris avameelne, siis elas ta Venemaal ja teenis Venemaad kauem, kui ta teenis ja elas Soomes," kommenteeris Sergei Ivanov.

Ka mälestustahvli avamise ajaks oli kohale saabunud meeleavaldajaid. Kui rahvahulgast kõlas hüüatus "Häbi!", vastas kultuuriminister Medinski järgnevalt: "Ei tasu olla püham Rooma paavstist ning ei maksa üritada olla suurem patrioot ja kommunist kui Jossif Vissarionovitš Stalin, kes isiklikult kaitses Mannerheimi."

Enne mälestustahvli avamist pidi teemat kommenteerima ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov. "Tõepoolest, siiamaani tekitab Mannerheimi isik tuliseid vaidlusi, kuid kindlasti ja ühemõtteliselt saab öelda, et tegu on silmapaistva isikuga, kes on seotud meie ajalooga ja kelle rolli uurivad ajaloolased veel pikka aega," vastas president Putini kõneisik küsimusele, kuidas suhtuda Mannerheimi mälestustahvlisse olukorras, kus Soome väed aitasid kaasa Leningradi blokaadile.

Mannerheimil (1867-1951) oli määrav roll nii Soome riigi tekkimises kui ka iseseisvuse säilitamises Teise maailmasõja murrangulistel aastatel. Teise maailmasõja lõpus kardeti, et Nõukogude Liit võib nõuda Mannerheimi karistamist "sõjakurjategijana". Seda siiski ei juhtunud ning väidetavalt tulenes see ka asjaolust, et Nõukogude Liidu juht Stalin pidas Mannerheimist kui väejuhist lugu.

2004. aastal valiti Mannerheim kõigi aegade suurimaks soomlaseks.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus