"Välisilm": oligarhid pakuvad välja oma rahuplaane Ukraina konfliktile
Ukraina konflikti peaks lõpetama Minski rahulepped, kuid kriis on jäänud venima ning poliitikud ja oligarhid on asunud välja pakkuma oma rahuplaane.
Möödunud nädalal tõi taas vihased meeleavaldajad Kiievi tänavatele. Protestijad nõudsid söeäri lõpetamist separatistliku Ida-Ukrainaga ning uute valimiste korraldamist, vahendas "Välisilm".
President Petro Porošenko sõnum on, et kui seda äri ei tehtaks, kukuks kokku Ukraina rasketööstus, suur osa riigist jääks kütteta, 300 000 inimest jääks separatistlikus piirkonnas tööta ning paljud neist liituks sealsete võitlejatega.
Sõda Ukrainas on kestnud pea kolm aastat ja 65 protsenti inimestest on veendunud, et oligarhid ei tahagi seda lõpetada, kuna tekkinud olukord on neile kasulik.
Hukkunud on selle pea kolme aasta jooksul 9800 inimest, oma kodudest on pidanud lahkuma 1,8 miljonit inimest. Rahu peaks tagama Minski lepped.
Olukorras, kus konflikt on jäänud venima ja USA-s on tulnud võimule Donald Trump, kelle retoorikast võis välja lugeda, et Ühendriikide ja Venemaa vahel sünnib mingi uut sorti suhe, on mõningad poliitikud ja oligarhid asunud välja pakkuma oma rahuplaane.
Venemaa ja Ukraina kodakondsusega Konstantin Kilimnik on tulnud välja mõttega, et separatistlike piirkondadega peaks läbirääkimisi pidama tänane Ukraina opositsioon ehk siis põhimõtteliselt endine Janukovitši Regioonide Partei ja kuna separatistide liidrite maine on halb, siis peaks nende eest kõnelusi pidama võimult tõugatud ekspresident Viktor Janukovitš.
Konstantin Kilimnik on nõustanud Janukovitši omaaegset nõunikku, USA vabariiklast Paul Manaforti.
Manafort oli ka Donald Trumpi valimiskampaania juht augustini 2016, mil ta pidi sellelt kohalt lahkuma, kui tuli välja, et ta on saanud Janukovitši parteilt miljoneid dollareid ümbrikupalka. On arvatud, et Kilimniku plaan ongi tegelikult Manaforti plaan.
Tagasituleku peale on mõelnud ka täna Venemaal elav Janukovitš ise. Hiljuti esitles ta Lääne ajakirjanikele oma rahuplaani, mille ta ka Donald Trumpile saatis. Muuhulgas näeb see ette ka Maidani kuritegude uurimist.
Ukraina rahvasaadiku Andriy Artemenko kava näeb aga ette Krimmi Venemaale rendile andmist 50-100 aastaks. Vastutasuks peaks Venemaa oma väed riigi idaosast välja viima.
Väidetavalt üritas ka Artemenko oma plaaniga Valge Majani jõuda. Pole teada, kas see tal õnnestus, kuid New York Times tõi selle avalikkuse ette ning meest ootasid Kiievis suured pahandused.
Oligarh ja endine Donetski kuberner Serhiy Taruta arvab aga, et Donbassis tuleks taastada võim, mis valiti ametisse 2010. aastal. Just sel aastal valiti presidendiks Viktor Janukovitš. Rahvusvaheline üldsus peaks seda võimu Taruta plaani kohaselt tunnustama ning rahu peaks piirkonnas valvama ÜRO rahuvalvajad.
Oligarh Viktor Pinchuk arvab aga, et Ukrainal tuleks rahu nimel loobuda Krimmist, Euroopa Liidu ja võib-olla ka NATO-ga liitumise plaanist.
Stoicescu: Ukraina-Venemaa konfliktis ollakse patiseisus
Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse teadur Kalev Stoicescu tõi "Välisilmale" antud intervjuus välja, et Ukraina valitsuse sõnul intensiivistus lahingutegevus ja vägivald riigi idaosas kohe pärast seda, kui toimus USA presidendi Donald Trumpi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini telefonikõne 28. jaanuaril.
Stoicescu hinnangul tähendab see seda, et ilmselt ei olnud Putin rahul Ukrainat puudutava osaga kõnest.
"Ma ei tea, kas ta oleks pidanud lootma "rohelist tuld". Vaevalt. Kindlasti üllatas Venemaad ka selge ja hukkamõistev seisukoht, mida USA suursaadik ÜRO-s ütles ja mis on Valge Maja seisukoht - et sanktsioone ei lõpetata enne, kui Krimm on Ukrainale tagastatud. Just sõna "tagastatud" mõjus kindlasti Kremlile," lisas teadur.
Tema sõnul on tekkinud patiseis, kuna Valgest Majast ilmselt midagi konfliktiga seoses oodata pole. "Trump pole midagi julgustavat öelnud Ukrainale ja ka midagi sellist, millest Kreml saaks kinni haarata," ütles ta.
Stoicescu märkis, et konfliktis tuleb leida kompromiss, mis rahuldaks eelkõige Ukrainat, kuid see on väga keeruline, kui osapoolte seisukohad on väga jäigad.
Toimetaja: Merili Nael