Türgi president võttis rahvasaadikutelt puutumatuse ning teatas 7600 kurdi võitleja tapmisest

Türgi president Recep Tayyip Erdogan. (Foto: AFP/Scanpix)
8.06.2016 11:16
Rubriik: Välismaa

Türgi president Recep Tayyip Erdogan andis allkirja seadusele, millega võetakse parlamendi liikmetelt saadikupuutumatus. Kriitikute sõnul võib seadusemuudatus tuua ennekõike kaasa selle, et kurdimeelne opositsioonierakond Rahvademokraatlik Partei (HDP) tõrjutakse parlamendist välja.

Erdogan on süüdistanud parlamendi suuruselt kolmandat erakonda korduvalt selles, et nende näol on tegu ebaseadusliku Kurdistani Töölispartei (PKK) poliitilise tiivaga ning erakonna juhid tuleks tema arvates riigireetmise eest kohtu alla anda, vahendas Reuters.

HDP on süüdistusi eitanud ning partei kardab, et suur osa nende rahvasaadikutest võib nüüd oma seisukohtade väljaütlemise eest vanglasse sattuda.

Hetkel on võimud erinevaid süüdistusi esitanud kokku 138 rahvasaadiku vastu, 101 neist kuulub kas HDP-sse või peamise opositsioonierakonna, Vabariikliku Rahvapartei (CHP) ridadesse.

Lisaks HDP allasurumisele näevad kriitikud ka ohtu, et uue seaduse abil tugevneb Erdogani ning valitseva Õigluse ja Arengu Partei (AKP) positsioon veelgi rohkem.

Seadusemuudatus teeb tõenäoliselt murelikumaks ka Ankara partnereid Euroopas. Euroopa Liidu ja Türgi vahel sõlmitud migratsioonilepe on üha rohkem kahtluse all seoses vaidlusega viisavabaduse tingimuste üle ning Brüsselit teeb ärevaks ka inimõiguste olukord Türgis.

Erdogan: alates eelmise aasta juulist on tapetud 7600 kurdi võitlejat

Eile teatas president Erdogan ka seda, et alates eelmise aasta 20. juulist ehk päevast, mil PKK teatas kaks aastat kestnud relvarahu katkestamisest, on valitsusväed tapnud kokku 7600 kurdi võitlejat.

"Terroriorganisatsioon on saanud oma ajaloo suurima kaotuse osaliseks. Pomm, millega nad üritasid riiki lõhki kiskuda, plahvatas nende endi käes," rääkis riigipea langenud sõdurite lähedastele mõeldud telepöördumises.

"Me jätkame sihikindlalt oma sõjalisi operatsioone," rõhutas Erdogan.

PKK on Türgi keskvõimu vastu sõdinud juba aastakümneid. Vaenutegevus sai eelmisel suvel alguse pärast seda, kui Erdogani poolt juhitud rahuläbirääkimised liiva jooksid. Lisaks võitsid kurdi separatistid, et Ankara teeb äärmusrühmitusega ISIS koostööd või vähemalt vaatab läbi sõrmede sellele, kui terroristid kurdide vastu rünnakuid korraldavad.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus