ERR Krimmis: ukrainameelsed boikoteerisid hääletust
"Aktuaalse kaamera" reporteri Astrid Kanneli sõnul osalesid Krimmi iseseisvusreferendumil põhiliselt need valijad, kes on Venemaaga liitumise poolt.
Kannel rääkis "Aktuaalsele kaamerale" referendumipäeva lõpus, et nendes kohtades, kus elavad peamiselt venelased, käidi hääletamas väga aktiivselt ning olid järjekorrad.
"Küsimus ei ole praegu selles, kui aktiivselt on hääletamas käidud. Ilmselgelt on tatarlased seda referendumit boikoteerinud. Ma ise kujutan valimisjaoskonnas nähtu põhjal ette, et maksimaalselt 20% krimmitatarlastest käis hääletamas," selgitas ajakirjanik.
Ta tõi välja, et esialgsetel andmetel on 40% krimmitatarlastest käinud valimas, mis ilmselgelt ei vasta tõele.
"See on hästi loogiline, et 90% on öelnud "jah". Need, kes olid vastu, lihtsalt ei käinud valimas. Ma vaatan, et referendumi osalusprotsent on praegu üle 70. See tundub matemaatiliselt ebaloogiline. See iseloomustab Vene valimisi, et on vaja kirjutada numbreid," lisas Kannel.
Ta ütles, et Krimmis käib viiendat tundi pidu: ansamblid mängivad ning inimesed karjuvad tänaval suurest õnnest. "Inimesed on tõesti kohutavalt rõõmsad kõige selle üle, mis siin toimub, ja rahvast on linnas väga palju."
"Aktuaalse kaamera" reporter oli suurema osa tänasest päevast Simferopolis, kus olukord oli väga rahulik ning inimesed käisid hoolega hääletamas.
"Mulle tundub, et nende valimiste omapära on see, et need, kes lähevad valima, lähevad ütlema "jah" Venemaale. Need, kes tahaks öelda "ei", on otsustanud hääletust boikoteerida," rääkis ajakirjanik ERR-i raadiouudistele.
Krimmitatarlased on tema sõnul öelnud, et nad boikoteerivad iseseisvusreferendumit praktiliselt 90-protsendiliselt ja hääletamata jätmine ongi nende vastus, kuna nende valik oleks Euroopasse integreeruv Ukraina.
"Sellise lühikese aja jooksul referendumit organiseerida ei olnud absoluutselt õige. Oleks pidanud andma aega arutamiseks, kuulama ära põlisrahvaste arvamuse, oleks pidanud andma aega, et inimesed oleks endale toimuvat teadvustanud ja sellest aru saanud. Alles pärast seda oleks pidanud referendumi tegema," leidis krimmitatarlane Fevzi.
Krimmi tatarlaste esinduskogu aseesimehe Aider Adžimambetovi sõnul on referendum ebaseaduslik juba kas või seetõttu, et ööl, mil kohalik parlament moskvameelse peaministri Sergei Aksjonoviga ametisse hääletas, ei lubatud saali ühtegi krimmitatarlasest delegaati ega ajakirjanikku.
"Mitte ükski krimlane ei saa täna kindlustundega öelda, et isehakanud valitsus eesotsas Asksjonoviga sai valituks seaduslikult. Keegi ei tea, kui palju saadikuid selle valitsuse poolt hääletas," tõdes Adžimambetov.
Tatarlaste esinduskogu aseesimees on veendunud, et Venemaaga ühinemise vastu on Krimmis tegelikult palju rohkem inimesi, kui arvatakse. Tema sõnul ei arva nii ainult krimmitatarlasted, kes moodustavad elanikkonnast vaid 17%.
"Kui viidaks läbi aus referendum Krimmi territooriumil - ehkki Ukraina seadusandlus sellist asja üldse ei võimalda -, siis võib kindlustundega öelda, et inimesi, kes tahaks liituda Venemaaga, on palju vähem kui 50%," lisas Adžimambetov.
Referendumist on otsustanud mitte osa võtta ka Ukraina sõjaväelased baasidest, mis pole siiani alla andnud ja mida valvavad eraldusmärkideta sõdurid. Ukraina sõjaväeosad on andnud sõduritele loa hääletada, kuid näiteks Simferopoli sõjaväebaasi ülemuse teatel pole keegi tahtnud seda õigust kasutada.
"Kõigile on antud õigus referendumist osa võtta, aga ükski sõjaväelane seda õigust kasutanud ei ole, kuna kõik leiavad, et see pole seaduslik," selgitas Simferopoli Ukraina sõjaväeosa ülem Igor Mamtšur.
"Ma ei imestaks, kui lõpuks tuleb välja, et tohutult kõrge protsent ütleb Venemaale "jah", sest teised pole valimiskastide juurde tulnudki," ennustas "Aktuaalse kaamera" reporter.
Kell 8-20 said Krimmi elanikud hääletada 1024 valimisjaoskonnas ja vastata küsimustele, kas soovitakse liituda Venemaaga või jätkata autonoomselt Ukraina koosseisus, vahendas Interfax.
Toimetaja: Anna-Liisa Villmann