Saksamaal seoti poes intsidendi tekitanud varjupaigataotleja puu külge, juhtumiga on seotud ka Merkeli parteikaaslane

Vahejuhtum Arnsdorfi poes. (Foto: Video stoppkaader.)
3.06.2016 9:56
Rubriik: Välismaa

Saksamaal on saanud palju vastukaja juhtum, mille käigus seoti poes ärevust tekitanud vaimuhaige iraaklasest varjupaigataotleja puu külge. Sotsiaalmeedias levib intsidendist ka video ning juhtunuga on seotud ka üks valitsuspartei CDU kohaliku tasandi poliitik.

Sündmused 21. mail said alguse sellest, et 21-aastane iraaklane, kes on ravil kohalikus psühhiaatriahaiglas, läks Saksimaal Arnsdorfi linnas Netto poodi, võttis riiulilt veinipudeli ning hakkas poetöötajatega vaidlema ning väidetavalt neid ka ähvardama, vahendasid BBC, The Local jt.

Probleeme tekitas tõenäoliselt ka asjaolu, et mees saksa keelt eriti hästi ei rääkinud - iraaklane rääkis araabia keeles, saksa keeles suhelnud poetöötaja aga palus tal korduvalt veinipudel tagasi riiulile panna.

Kuigi veebis levivas videos pole näha, et mees käituks otseselt vägivaldselt, ta poetöötajate palvetele siiski vastu ei tule ning vaidleb pudelit käest panemata edasi.

Pärast paari minuti möödumist ilmusid ootamatult kohale kolm-neli meest, kes iraaklasest kinni haarasid ja ta poest välja tirisid. Kui iraaklane üritas vastu hakata, tarvitasid mehed vägivalda.

Video lõpus on kuulda, kuidas keegi naine ütleb, et "nii kahju, et meil on vaja omakaitseüksust".

Kui politseipatrull kohale jõudis, oli iraaklane lähedal asuva puu külge seotud. Mehed selgitasid politseinikele, et nad sidusid iraaklase kinni ainult seetõttu, et viimane ära ei põgeneks.

Kiirabitöötajad andsid varjupaigataotlejale esmaabi ning ta viidi psühhiaatriahaiglasse tagasi.

Uurimise all on nii iraaklane kui ka kinnisidujad

Võimud uurivad iraaklast tirinud mehi ebaseaduslikku vabaduse võtmist puudutava seadusesätte alusel, iraaklast aga ähvardamist puudutava paragrahvi alusel.

Teada on see, et sama iraaklast on politseinikud varem samast poest kaks korda tagasi psühhiaatriahaiglasse viinud. Põhjuseks, miks mees just seda poodi külastas, oli see, et ta väitis, et poest ostetud SIM-kaart ei tööta.

Veelgi üllatavam on aga asjaolu, et politseinikud ei küsinud iraaklase kinni võtnud kodanikelt dokumente, vaid lasid neil pärast esialgseid selgitusi minna, ning seega pole intsidendis osalenud meeste isikud veel täpselt välja selgitatud.

Juhtumiga on seotud Merkeli parteikaaslane

Kohaliku ajakirjanduse väitel oli aga üheks iraaklast tirinud meheks Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liidu (CDU) ehk liidukantsler Angela Merkeli partei ridadesse kuuluv linnavolikogu liige Detlef Oelsner, kes ajalehtedele Sächsiche Zeitung ja Die Zeit antud intervjuudes oma osalust ka ei varjanud.

Oelsner rääkis, et ta elab poe kõrval ning kui ta kuulis sealt lärmi, läks ta kohale ja aitas tema hinnangul ähvardavalt käitunud varjupaigataotlejat kinni pidada. Politseisse olevat helistanud samuti tema.

Poliitik lisas, et nad näitasid üles kodanikujulgust ning oleksid käitunud samamoodi ka siis, kui probleemi tekitaja oleks olnud sakslane. Puu külge sidumist Oelsner küll otseselt meediaväljaannetele üles ei tunnistanud.

Netto poekett on juhtumi kommentaariks rõhutanud, et nende töötajad iraaklast rünnanud mehi kohale ei kutsunud.

Vasakpoolsed erakonnad süüdistavad rassismis

Vasakpartei ja sotsiaaldemokraatide poliitikud on juhtumit teravalt kritiseerinud ning märkinud, et videos avanev vaatepilt on õõvastav ning mitte mingil juhul ei saa meeste käitumist õigustatuks nimetada.

Vasakpartei Saksimaa piirkonna juht Thomas Dudzak märkis, et nende partei hinnangul oli rünnak selgelt rassistlike motiividega. "Tekib küll tõsine kahtlus, kas nii oleks käitutud, kui tegu oleks olnud sakslasega," lausus ta.

Saksimaa sotsiaaldemokraatide peasekretär Daniela Kolbe rõhutas, et võimud peavad hakkama erinevatele omakaitserühmitustele rohkem tähelepanu pöörama. "See peab olema riik, kes turvalisuse eest vastutab ja õigust mõistab, mitte mingid isehakanud hobišerifid," arvas ta.

Saksa meedia andmetel on viimasel ajal, eriti pärast Kölni aastavahetusepeo seksuaalrünnakute lainet, tekkinud mitmel pool riigis omaalgatuslikke tänavapatrulle. Siseministeeriumi andmetel on vähemalt seitsme organisatsiooni puhul teada, et nende taga seisavad tegelikult paremäärmuslikud rühmitused.

Saksimaal on selline tegevus eriti levinud, liidumaa pealinn Dresden on aga vastakaid arvamusi tekitanud PEGIDA (Patriootlikud Eurooplased Lääne Islamiseerimise Vastu ehk Patriotische Europäer gegen die Islamisierung des Abendlandes) sünnilinn. 

Video vahejuhtumist Arnsdorfi poes:

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Kuula rändajat. Gröönimaa

Sissejuhatav saade Gröönimaa rännusaadete sarjale.
Milline on selle maailma suurima saare loodus ja põlisrahvas?
Gröönimaast jääb suurem osa polaarjoonest põhjapoole. Enamikku saarest katab põhjapoolkera suurim jääkilp.
Saare ametlik keel on grööni keel, mis pärineb lääne-inuiti murdekeelest. Gröönimaa põlisrahvas, inuitid, tegeleb tänaseni peamiselt kalastamise ja küttimisega, nii nagu aastasadu tagasi.

Saate autor on Hendrik Relve. Foto: Gröönimaa jääkilp lennukilt /Hendrik Relve)

R2 aastahiti hääletus