Anu Kaupmees: hullumeelsed vägivallateod on Rootsis väga tavalised
Rootsis elav Anu Kaupmees nentis, et viimase poole aastaga on hullumeelsed vägivallateod muutunud Rootsis tavaliseks ning rootslased kardavad, et suure põgeniketulvaga hakkab kuritegevus suurenema.
"Kahjuks on niisugused hullumeelsed vägivallateod viimase poole aasta jooksul Rootsis ikka väga tavalised. Siin on olnud neid pussitamisi, Stockholmis on nugadega inimesed vanalinnas ringi jooksnud, psüühiliselt haigeid on väga palju. Ei maksa unustada, et Rootsis on tapetud ju kaks ministrit tänaval," nentis Kaupmees "Ringvaates".
Kaupmehe hinnangul on just viimase aasta jooksul kummaline vägivald Rootsis väga levinud.
Täna ründas Rootsis mõõgaga relvastatud mees Lääne-Rootsis Trollhättani linnas asuvat Kronani põhikooli, kus tappis kaks inimest, õpetaja ja 11-aastase poisi, ning suri ise hiljem haiglas.
"Minuni on Rootsist jõudnud niisugune info, et no esimene asi, mida inimesed tavaliselt sellisel juhul kohe küsivad, et kas jälle mõni immigrant, kas mõni psüühiliselt haige, et osad lapsed olid tunnistust andnud, et kuna kurjategijal oli mask ikkagi peas, et nahavärv oli must või tume, teised ütlevad, et valge. See on niisugune aspekt, mis tegelikult ühiskonda praegu huvitab, et kes see oli ja miks," rääkis Kaupmees.
Kaupmees tõdes, et ka see kool asus samuti tihedas immigrantide rajoonis. Tegu on umbes 50 000 elanikuga linnaga.
Rootsis on kohalike omavalitsuste esindajad Kaupmehe sõnul ka maininud, et seoses suure põgeniketulvaga rahvas kardab, et kuritegevus nende kodukohas hakkab suurenema. "Seostatakse küll mingil põhjusel immigrante ja põgenikke sellise ohuga, et ärevus ja kuritegevus suureneb. Mingit statistikat või kinnitust selle kohta muidugi pole," lausus ta.
Kaupmees möönis, et praegu on eriline aeg – nii rasket kriisiaega pole Rootis olnud pärast Teist maailmasõda. Rootsi saabub iga päev 2000 inimest.
"Rahvas on ikka täiesti hirmul ja põgenike elukohad põlevad üksteise järel. Sel aastal on 16 pagulaskeskust põlema pandud," nentis ta ja lisas, et see on teatav äärmusluse märk. Kaupmees rõhutas, et rootslane on üldiselt selline, kes tahab kõiki kogu maailmas aidata, mistõttu ei saaks öelda, et rootslane oleks rassist või võõravihkaja. Asi on Kaupmehe arvates hoopis põgenike suurtes arvudes, mistõttu ühiskond on ettevaatlikumaks ja kahtlustavamaks teineteise suhtes muutunud.
Toimetaja: Liis Velsker