Sester: Kreeka võla põhiosa vähendamine on endiselt välistatud
Eurotsooni rahandusministrid pidasid täna Brüsselis läbirääkimisi selle üle, kuidas hinnata Kreeka kolmanda abipaketi eeltingimuste elluviimist. Ühtlasi on Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on välja pakkunud võimaluse, et Kreekale antaks mingil kujul võlaleevendust, kuid rahandusminister Sven Sesteri sõnul on Kreeka võla põhiosa kustutamine välistatud.
"IMF on öelnud, et vähendada võla põhiosa, kuid suur osa Euroopa riike, kaasa arvatud ka Eesti, on seisukohal, et põhiosa vähendada ei saa, kuna tegemist on maksumaksja rahaga," ütles Sester ERR-i raadiouudistele antud intervjuus.
Rahandusministri sõnul saab rääkida ainult laenulepingu pikkusest ja intressimääradest. "Kui vaadata võla teenindamist, siis me näeme seda, et kuigi laen on suur, pole selle intress väga kõrge ning ka makseperiood on pikk, mistõttu pole tagasimaksed väga kõrged," selgitas Sester.
"Kreeka on praegu täitnud oma lubadusi, me oleme selle pika teekonna esimeses faasis, 86 miljardist eurost, mis on kolmeaastane programm, on sisuliselt esimesed 26 miljardit üle kantud ja praegu käib just aktiivne töö selle nimel, et n-ö esimene ülevaatus kokku tuua laua keskele, kus on ühelpool Kreeka ja teiselpool kolm institutsiooni – Keskpank, Euroopa komisjon ja Rahvusvaheline Valuutafond," rääkis Sester "Aktuaalsele kaamerale". "Oleme optimistikud, et Kreeka täidab oma lubadused, see on üldse selle aluseks, et järgmisi rahasummasid sellest kolmeaastasest perioodist üle kanda. Ega see kreeklastel lihtsalt ei lähe, aga ega neil ei ole ka paremaid alternatiive," lisas ta.
Rahandusministri sõnul kuulavad euroala ministrid ära läbi räägitu Kreekaga. "Tänaseks peaks olema lahti kirjutatud detailsem seletus, mida on Kreeka tegemas kuni aastani 2018. Ühtlasi peaksime tagasi vaatama viimasele pool aastale, et hinnata Kreeka senist tegevust ja selle tulemuslikkust," rääkis Sester.
Tema sõnul toob IMF lauale võimaliku võlaleevendusmeetodite programmi osa, mida kindlasti ka arutatakse. "Vaatame kuidas kulgeb, sest kui mingeid otsuseid tulevikus tehakse, siis loomulikult tuleme nende otsustega riigikogu ette. See on normaalne ja loogiline parlamentaarses riigis," toonitas rahandusminister.
Toimetaja: Allan Rajavee