Merkel on pagulaspoliitika tõttu ka oma liitlaste surve all
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel on seoses pagulaspoliitikaga üha rohkem ka oma parteikaaslaste ja liitlaste surve all.
Merkeli kristlike demokraatide (CDU) Baieri sõsarpartei Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) juht Horst Seehofer kinnitas, et CSU kavatseb kavatseb kasutada kõiki seaduslikke vahendeid, et vähendada põgenike sissevoolu Saksamaale, vahendas Reuters.
"Me kasutame Baieri liidumaal ära kõik poliitilised ja seaduslikud võimalused. Inimesed ootavad meilt seda," vahendas Reuters Seehofi pressikonverentsil öeldud sõnu.
Merkeli parteikaaslased tegid ühispöördumise
Merkeli 44 parteikaaslast aga nõuab ühispöördumises liidukantslerilt Saksamaa pagulaspoliitika kiiret muutmist, kirjutas Yle.
Kriitiliste parteilaste arvates ei suuda Saksamaa enam varjupaigataotlejaid samas tempos vastu võtta.
Üks allakirjutanutest on rahvasaadik Wolfgang Bosbach, kes tunnistas, et tema kannatus on katkenud.
"See on tõsi, et meie seadustes pole kirjas mingid varjupaigataotlejate ülempiiri või kvooti. Kuid see ei tähenda seda, et Saksamaal on piiritult ressursse võtta vastu põgenikke ja neile peavarju ja tööd pakkuda," selgitas ta.
Saksamaa omavalitsused teevad hetkel kõik endast oleneva, et varjupaigataotlejatele majutuspindu leida. Näiteks Bosbachi kodukant, Rheinisch-Bergische kreis on ostnud põgenike majutamiseks terve hotelli, lisaks kasutatakse ajutiste majutuskohtadena ka spordisaale, telke ja barakke.
"Mingil hetkel tuleb lihtsalt tunnistada, et me ei suuda rohkem ära teha," ütles Bosbach.
Merkel üritab leida rahvusvahelist lahendust
Liidukantsler Merkel on palunud sakslastel kannatust varuda. Ta on lubanud küll piirata märkimisväärselt varjupaigataotlejate arvu, kuid tema arvates ei saa seda teha riigipiire sulgedes.
Merkel on nõudnud rahvusvahelisi meetmeid - esialgsete vastuvõtukeskuste rajamist Itaaliasse ja Kreekasse, Euroopa Liidu välispiiride paremat valvamist, pagulaste jagamist liikmesriikide vahel ning suuremat koostööd Türgiga.
Bosbach aga ei usu, et Euroopa Liidu meetmed toimiksid. "Trend on praegu vastupidine. Saksamaa poliitika ei saa lisatoetust, vaid isegi seni liberaalset poliitikat ajanud riigid nagu Rootsi ja Austria panevad oma piire kinni," nentis ta.
Poliitiku arvates takistab liiga suur saabujate arv inimeste integreerimist. "Kui me paneme sadu inimesi väikesesse ruumi või sadu mehi paigutatakse kaarhalli, kus neil pole midagi teha, siis pole mingi ime, kui mõni neist halvale teele läheb," rääkis Bosbach.
Tulekul on olulised valimised
Märtsis toimuvad kohalikud valimised kolmel liidumaal ning viimastel nädalatel on tõusnud immigratsiooni- ja eurokriitilise erakonna Alternatiiv Saksamaale (Alternative für Deutschland, AfD) toetus.
Rheinland-Pfalzi liidumaal aga kandideerib CDU aseesimees Julia Klöckner, kes on nõudnud, et Saksamaa piiridele rajatakse registreerimiskeskused, kust siis jagataks pagulasi liidumaade
vahel laiali.
Sisuliselt tähendaks see sammu varjupaigataotlejate ülempiiri kehtestamise suunas. Merkel on ülempiiri seadmisele vastu olnud ning öelnud, et Saksamaa põhiseaduse kohaselt tagatakse tagakiusatutele varjupaik. Seega on Merkeli poliitikale esitanud väljakutse ka tema enda asetäitja Klöckner.
Hoolimata CDU ja CSU kriitikutest saab Merkel hetkel loota koalitsioonis olevatele sotsiaaldemokraatidele ning teistele Bundestagi vasakpoolsetele jõududele.
Avalik arvamus on aga selgelt senise pagulaspoliitika vastu. Ringhäälingu ZDF arvamusküsitluse kohaselt on 56 protsenti sakslastest seisukohal, et Merkeli pagulaspoliitika on olnud ebaõnnestumine. Õnnestunuks peab seda vaid 39 protsenti vastanutest.
AfD poliitik: Merkel peaks Lõuna-Ameerikasse maapakku minema
Kõige teravamat kriitikat Merkeli aadressil on aga pakkunud AfD poliitikud. Näiteks AfD esindaja, eurosaadik Beatrix von Storch ütles pühapäeval eetris olnud telesaates, et liidukantsler peaks oma turvalisuse huvides Lõuna-Ameerikasse maapakku minema.
Mõttevahetus sai alguse sellest, et saatejuht küsis AfD poliitkult viimase sotsiaalmeedia posituse kohta. Von Storch oli seal teatanud, et Merkel hävitab Saksamaad, "nagu mitte keegi teine pärast 1945. aastat".
"Ma vean kihla, et Merkel lahkub pärast tagasiastumist riigist - julgeolekukaalutlustel," kirjutas AfD poliitk.
Kui saatejuht küsis, mida von Storch sellega öelda tahtis, vastas viimane, et pidas silmas seda, et Merkel peaks minema maapakku Tšiilisse või mujale Lõuna-Ameerikasse.
Sellise avaldusega vihjas von Storch ilmselgelt paljudele natsidest sõjakurjategijatele, kes pärast Teist maailmasõda end erinevates Lõuna-Ameerika riikides peitsid. Lisaks läks 1990. aastal Tšiilisse ka Saksa Demokraatliku Vabariigi endine juht Erich Honeker.
Toimetaja: Laur Viirand