Video: USA presidendidebati kohta küsiti muljeid päev enne toimumist
USA koomiku Jimmy Kimmeli ABC telekanali saates tehti kelmikas eksperiment. Nimelt küsiti Los Angelese tänavatel inimestelt muljeid Hillary Clintoni ja Donald Trumpi esimese teledebati kohta päev enne selle toimumist.
Kui paljud inimesed sellist küsimust enne debatti imelikuks pidasid, siis leidus ka neid valimisõigusega kodanikke, kes trikist aru ei saanud ning kes andsid debatist ja oma muljetest vägagi põhjaliku "ülevaate". Vastanud inimesed rääkisid pikalt, kuidas "Trumpil õnnestus enesele kindlaks jääda" või "Clinton suutis oma poliitilisi seisukohti paremini esile tuua".
Telesaate "Jimmy Kimmel Live" rubriik “Lie Witness News" on ka varem sarnaste tänavaküsitlustega silma paistnud. Sageli küsitakse täiesti absurdseid või libauudistele viitavaid küsimusi ning alati leidub neid, kes jätavad silmagi pilgutamata mulje, et on sellest teemast igati teadlikud ja vastavad seetõttu ka küsimusele tõsiselt ning argumenteeritult.
Väljaanne Psychology Today juhib tähelepanu, et selline nähtus pole üldsegi niivõrd kummaline kui esialgu paistab, sest sellise triki puhul läheb käiku mitu psühholoogilist asjaolu.
Arizona ülikooli psühholoogia ja marketingi professor Robert Cialdini toob selgituseks välja kolm peamist põhjust.
Esiteks on inimestel kalduvus usaldada autoriteeti ja võimu - see tuli esile näiteks 1960. aastatel läbi viidud Milgrami eksperimendis, millega tõestati, et inimene kipub kuuletuma autoriteetsele isikule isegi siis, kui viimase poolt antud korraldus on tema südametunnistusega vastuolus. Kimmeli saates esindab autoriteeti küsiv ajakirjanik. Ehk isegi siis, kui küsitletu pole teemaga üldse kursis, on küsimus esitatud sellisel viisil, et inimene tunnetab vajadust sellele vastata.
Teiseks põhjuseks on sotsiaalne surve. Cialdini viitab siin eksperimendile, kus grupp inimesi vaatab korraga taevasse ja mööduvad inimesed jäävad samuti vaatama, kuigi taevas pole ilmselgelt midagi ebatavalist näha. Inimene, kes arvab, et ta on parajasti uudistes ning tõsine reporter küsib temalt arvamust, üritab leida ka tõsist vastust ning ei pööra samal ajal piisavalt tähelepanu küsimuse absurdsusele.
Kolmandana tulevad mängu pühendumus ja järjekindlus. Kui inimesed on mingi mõtte omaks võtnud, siis on ka tõenäolisem, et nad püsivad selle juures ka edasi, et hoiduda oma minapildi õõnestamisest. Ehk inimestele ei meeldi taganeda. Täpsustavale küsimusele "Kas te olete sellest kuulnud?" vastatakse seega tõenäoliselt vastusega "Muidugi olen! Kõik ju on?"
Toimetaja: Laur Viirand