Merkeli pagulaspoliitika on pärast liidumaa valimistel lüüasaamist surve all
Pärast paremäärmuslastelt lüüasaamist Mecklenburg-Vorpommernis eile toimunud kohalikel valimistel on Saksamaa kantsleri Angela Merkeli liberaalne põgenikepoliitika surve all.
Immigratsioonivastane populistlik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) sai valimistel 21 protsenti häältest, edestades Merkeli kristlikke demokraate (CDU), kelle häältesaagiks jäi 19 protsenti. Kõige enam ehk 30 protsenti häältest kogusid sotsiaaldemokraadid, vahendasid The Local ja "Aktuaalne kaamera".
AfD juhtkandidaat Leif-Erik Holm nimetas valimistulemust noorele parteile väga heaks. "Kirss tordil on see, et jätsime Merkeli CDU selja taha. Võib-olla on see Merkeli kantsleriaja lõpu algus," sõnas Holm.
Ehkki Mecklenburg-Vorpommern on Saksamaa kõige vaesem ja väiksema rahvaarvuga liidumaa, on see Merkeli jaoks tähendusrikas paik, kuna just seal on tema enda valimisringkond.
CDU peamine kandidaat Lorenz Caffier ütles, et valimistel oli vaid üks teema ning selleks oli põgenikepoliitika. Võrreldes teiste Saksamaa piirkondadega on Mecklenburg-Vorpommernis väga vähe migrante. Mullu võtsid nad vastu 25 000 inimest, kellest enamik on juba mujale paremat elujärge otsima suundunud. Migratsioonipoliitika tekitab aga inimestes ebakindlust, sõnas CDU ridades kandideerinud Frieder Weinhold.
Hiinas G20 tippkohtumisel viibiv Angela Merkel tunnistas täna, et tema põgenikepoliitika oligi ta partei eilse ebaedu põhjus ja võttis selle eest täieliku vastutuse.
"Valimistulemused on seotud põgenikepoliitikaga. Ma olen partei juht ja kantsler, neid kahte kohta ei saa eraldada, nii et olen vastutav," ütles Merkel.
Ta ei salanud, et on valimistulemustes pettunud. Kuid ei nõustunud oma põgenikepoliitikat läbikukkunuks nimetama.
"Olen rahulolematu Mecklenburg-Vorpommerni eilsete valimistulemustega. Liidumaa valimisi varjutasid peaaegu täielikult föderaalsed teemad, peamiselt põgenikud ja nende integreerimine. Peame tunnistama, et palju inimesi ei usu, et suudame need probleemid lahendada, kuigi palju tööd on juba tehtud," rääkis kantsler.
Merkel rõhutas, et Saksamaa on tema juhtimisel juba otsustanud vähendada riiki lubatavate põgenike arvu ning on neid, kel ei ole põhjendust Saksamaale jäämiseks, ka välja saatnud.
Konservatiivne päevaleht Die Welt kirjutas AfD kohta, et esimest korda pärast sõda on Saksamaal paremäärmuslik partei. Eurovastase parteina alustanud AfD kaotas pärast eurobloki võlakriisist toibumist jalgealuse, kuid leidis uue tugipunkti immigratsioonivastasusest.
Partei edu üle rõõmustas Twitteris ka Prantsusmaa paremäärmuslaste juht Marine Le Pen. "See, mis veel eile oli võimatu, on saanud võimalikuks: AfD patrioodid on Merkeli partei teelt pühkinud".
Aasta tagasi otsustas Merkel lubada Saksamaale kümned tuhanded Süüriast ja teistest riikidest pärit migrandid. Ehkki Merkeli otsus algul ka kiidusõnu pälvis, on optimism vähenenud ja andnud teed hirmule, kuidas suudab Euroopa suurima majandusega riik mullu saabunud miljon inimest integreerida. Kodumaal on Merkel pälvinud kõvasti kriitikat, seda ka tema enda konservatiividest liitlaste hulgast.
Põgenikepoliitika tõotab olla peateema ka tuleval aastal toimuvail üldvalimistel. Eelmisel reedel avaldatud arvamusküsitluse tulemused näitasid, et Merkeli populaarsus on langenud viie aasta madalaimale tasemele. Praegu viibib kantsler Hiinas G20 tippkohtumisel.
Toimetaja: Karin Koppel, Merili Nael