Ukraina gaasitüli võib kesk- ja idaurooplastele tuua külma talve
Kesk- ja Ida-Euroopat võib eeloleval talvel ees oodata maagaasi hinna tõus ja gaasivarude nappus, kuna Ukraina ja Venemaa pole suutnud gaasihinnas kokku leppida.
Endise idabloki riigid, kellest paljud saavad kogu või enamiku gaasist läbi Ukraina Venemaalt, püüavad praegu oma kütusehoidlaid täita ja luua alternatiivseid tarnevõimalusi, et küttehooajaks valmis olla, vahendas Reuters.
Juunis lõpetas Venemaa gaasimonopol Gazprom tarned Ukrainasse, süüdistades naaberriiki arvete maksmata jätmises, ning see tekitas Euroopas võimalike tarneprobleemide pärast rahutust.
Seni transpordib Ukraina gaasi vastavalt Venemaa ja ELi ees võetud transiidikohustustele. Lääne-Euroopa on Vene gaasi tarneprobleemideks hästi ettevalmistunud, kuna võib kütust saada teistest riikidest nagu Norra ja Alžeeria või importida veeldatud gaasi (LNG).
Ent Kesk- ja Ida-Euroopas tuletas käimasolev vaidlus meelde 2006. ja 2009. aastat, kui Venemaa peatas gaasihinna tüli tõttu tarned läbi Ukraina, jättes sajad tuhanded kodud ja firmad pakase meelevalda. Probleemid tekivad ka siis, kui Ukraina hakkab Euroopale mõeldud gaasi oma vajadusteks kasutama.
Potentsiaalset ohtu kujutavad ka Ukraina idaosas tegutsevad separatistid, kes võivad gaasitorusid rünnata. Tänavu juunis toimunud plahvatuses keegi viga ei saanud ja transiit ei peatunud, kuid Ukraina valitsus oletab, et tegemist oli terroriaktiga.
"Stsenaarium "ei mingit gaasi läbi Ukraina" näib tänavu ja järgmistel aastatel olevat peamine," arvas Tšehhit energiajulgeoleku küsimustes ELis esindav saadik Vaclav Bartushka. "Olukord on ebastabiilne ja see ei lõppe homme. See pole gaasikriis, vaid ehtne sõda," lisas ta.
Valmistutakse tarnete katkemiseks
Suurem osa Euroopa gaasijuhtmetest on ette nähtud gaasi liikumiseks ühes suunas, Venemaalt läände, kuid eelmiste aastate kogemus sundis ELi riike suunama kütust läänest itta, hoidlaid suurendama, leppima kokku täiendavates tarnetes Norrast, samuti ehitama uusi torujuhtmeid Ukrainast mööda. Läänemerre rajatud Nord Stream, mis ühendab otse Venemaad ja Saksamaad, hakkas tööle 2011. aastal.
Euroopa gaasisüsteemide operaatorite ühenduse Gas Infrastructure Europe andmetel on ELi kõigi 28 liikmesriigi gaasihoidlad praegu täidetud 71% ulatuses, samas kui mullu samal ajal oli see näitaja kõigest 34%. Praegu on hoidlates ligi 60 miljardit kuupmeetrit gaasi võimalikust 80 miljardist. Sellest peaks piisama, et rahuldada ELi vajadused kolme kuu jooksul.
Eriti hästi edeneb tarnevõimaluste mitmekesistamine Balti riikidel. 2015. aastal alustab uus LNG-terminal tööd Poolas ja Leedus, ühe terminali kavatsevad mõne aasta jooksul rajada Eesti ja Soome.
Kuid lõuna pool, näiteks Bulgaarias, on palju vähem ära tehtud. Tallinna Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse ekspert Anna Bulakh ütles, et mõningane progress on küll toimunud, kuid tuleb teha suuri jõupingutusi, et tulevikus tarnete katkemisest tingitud kriisi ära hoida.
Loodetakse soojale talvele
Martin Bojadžiev Bulgaaria gaasikeskusest selgitas, et kütuse tarbimist on talvise tarnehäire korral võimalik 30-35% vähendada. "Bulgaaria astub samme, et olla valmis kriisiolukorraks ja püüab hoidlaid veel rohkem täita. Aga pikemas perspektiivis on kavas hoidlaid suurendada."
Bulgaaria-taolistele riikidele mängib ilm otsustavat rolli. Tänu sellele, et eelmine talv oli pehme, oli gaasitarbimine väike, kuid sellise pakase puhul nagu 2009. aastal, kasvaks nõudlus järsult.
Ühe ametniku sõnul kerkib hind kütuse nappuse puhul tugevasti. Samal ajal kui maagaasi hind järgmise päeva tarnete puhul langes sooja talve järel ligi kaks korda, jäävad järgmise talve tarnete hinnad palju kõrgemaks, kuna Venemaa võib eksporti piirata.
Toimetaja: Marek Kuul