Analüütik peab võimalikuks konflikti puhkemist Venemaa ja lääneriikide vahel Süürias
Vene vägede osalus Süüria sõjas võib viia konfliktini Venemaa ja lääneriikide vahel. Nii arvab Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse analüütik Kalev Stoicescu. Eelduseks on sõjategevuse ägenemine, ajendiks aga lihtne eksitus. Praegu pole Venamaal Süürias jõude suurte operatsioonide läbiviimiseks, kuid olukord muutub pidevalt.
Süüria on jagunenud neljaks võimualaks - president Bashar al-Assad kontrollib enamust suurlinnadest, opositsioonijõud riigi põhja- ning kirdeosa. Äärmusrühmitus Islamiriik on kanda kinnitanud piki Eufrati jõge. Türgi piiril laiub kurdide ala, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Süüria keskosas - Idlibi ning Latakia piirkonnas asuvad opositsioonijõud on üheks Vene õhurünnakute sihtmärgiks, sest need jõud on lähimaks ohuks al-Assadi käes olevale territooriumile. Osasid neist jõududest aga toetab USA. Ameeriklased pommitavad eelkõige Islamiriiki, toetamaks põhjas asuvaid kurde.
Kui sõjategevus veelgi aktiviseerub, pole välistatud, et suurriigid seisavad Süürias rinnutsi koos, arvab kaitseuuringute keskuse analüütik Kalev Stoicescu.
"Konflikt võib puhkeda millest iganes - näiteks kui kellegi lennuk tulistatakse alla. Ja on selge või ebaselge, kes seda tegi. On see Vene lennuk või USA või Prantsusmaa sõjalennuk, kes on missioonil Islamiriiki pommitamas. Praegu niivõrd aktiivse Venemaa sõjategevusega Süürias on olukord muutumas plahvatusohtlikuks," arvab Stoicescu.
Kalev Stoicescu näeb Venemaa sekkumises Süüria sõtta nii poliitilist kui majanduslikku eesmärki.
"Lisaks poliitilisele kasule, et Venemaast teha uus maailmatasemega poliitiline mängija eriti Lähis-Idas, püüab ta ilmselt ka muid eesmärke tabada: tekitada sügava kriisi piirkonnas, tõsta naftahinda," rääkis Stoicescu.
Seni on Venemaa Süüriasse viinud vähe maavägesid. Nendest piisab tugipunktide kaitsmiseks, mitte aga suureks sõjaliseks operatsiooniks.
Kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Artur Tiganik märkis, et praegu on Venemaal Süürias piiratud väekontingent. "Neil on seal üks jalaväeüksus, mis on planeeritud baaside valveks - ehk siis millega saab valvata lennuväge, lennubaase või mereväebaase - pataljoni suurune üksus."
Venemaa teatas hiljuti, et Süüria sõjategevusest võivad tulevikus osa võtta ka Vene vabatahtlikud. Seega võib maavägede hulk suureneda.
"Ehk nimetagem neid siis õige nimega - rohelised mehikesed, kes ilmselt hakkaksid koos al-Assadi maavägedega, Iraani vägedega ja Hezbollah'ga - nad ju moodustavad ilmselgelt koalitsiooni Süürias, asuma pealetungile nii ISIS-e kui al-Assadi opositsioonijõudude vastu," arvab Tiganik.
Brigaadikindral Tiganik ütleb, et keeruline on ennustada, milliseks kujuneb Vene osalus Süürias edaspidi. Kõik oleneb sellest, milline on Venemaa eesmärk.
Moskva: konflikt võib tekkida pigem Eestis
"Aktuaalne kaamera" küsis Venemaa Föderatsiooninõukogu väliskomisjoni aseesimehelt Andrei Klimovilt, kas Süürias võib puhkeda NATO ja Venemaa konflikt.
"NATO ja Venemaa vahel tekivad arusaamatused mitte kusagil seitsme maa ja mere taga, vaid kasvõi sealsamas Eestis, kuhu ilmuvad relvastatud grupeeringud, antud juhul NATO-st," vastas Klimov.
Tema arvates pole selge, mida NATO üksused Eestis teevad. "Neil on seal pidevalt õppused. Ja sel juhul peavad meie sõjaväelased samade asjadega tegelema. Tõenäosusteooria kohaselt aga suureneb sellest lähtuvalt arusaamatuste võimalus."
Toimetaja: Sven Randlaid