Mägi-Karabahhi konflikti osapooled teevad relvarahu asjus vastukäivaid avaldusi
Aserbaidžaani kaitseministeerium teatas, et viimase ööpäeva jooksul rikkusid Armeenia poolt toetatud Mägi-Karabahhi võitlejad relvarahu 115 korral. Mägi-Karabahhi võimud aga teatasid, et relvarahu üldjuhul püsis.
"Möödunud ööl peeti kontaktjoonel relvarahust üldjuhul kinni," vahendas Reuters Mägi-Karabahhi esindaja teadet.
Tunnustamata Mägi-Karabahhi võimud teatasid eile kahepoolse relvarahuleppe saavutamisest Aserbaidžaani vägedega. Aserbaidžaani president Ilham Alijev, kes oli juba pühapäeval teatanud ühepoolsest vaherahust, märkis eile, et Bakuu on valmis jätkama relvarahust kinnipidamist, kui ka Armeenia täidab relvarahu tingimusi.
Armeenlaste ja Aserbaidžaani vaenutegevus Mägi-Karabahhis jätkus ka teisipäevale plaanitud kõneluste eel. AFP hinnangul olid pooled kaotanud päevi kestnud konfliktis vähemalt 64 sõdurit. Samas on sõltumatut informatsiooni ohvrite arvu ning sõjategevuse tegeliku ulatuse kohta vähe.
Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ja ala läks Armeenia ning kohalike separatistide kontrolli alla.
Aserbaidžaan ja Karabahhi separatistid pole pärast 1994. aasta relvarahulepet kunagi rahulepet sõlminud ning piiriülesed tulevahetused on sagedased. Ööl vastu laupäeva puhkenud kokkupõrgete näol on siiski tegemist tõsise eskalatsiooniga.
Püsivat lahendust 1994. aastal relvarahuga külmutatud konfliktile üritab leida USA, Prantsusmaa ja Venemaa esindajatest eesistujatega Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupp.
Toimetaja: Laur Viirand