Hollandi uurijad käisid MH17 juurdluse raames Soomes raketikatsetusi tegemas

Kremli-meelne võitleja Malaisia reisilennuki tüki peal 2014. aasta juulis. (Foto: Reuters/Scanpix)
28.09.2016 6:41
Rubriik: Välismaa

Teisipäeval jõudis avalikkuse ette informatsioon, et Hollandi uurimisrühm, mis tegeleb lennu MH17 allatulistamise asjaolude uurimisega, käis juurdluse käigus Soomes tegemas salajasi katsetusi Vene päritolu raketisüsteemiga Buk. Hollandi prokuratuuri poolt juhitud uurimisrühma esialgne raport avaldatakse täna.

Kui esialgu kirjutati raketitestidest Hollandi meedias, siis hiljem kinnitasid seda ka Soome esindajad ja selgitasid, et Hollandile tuldi vastu Euroopa Liidu õigusabi reeglite alusel, vahendas Yle.

Ajaleht De Telegraaf kirjutas eile, et Hollandi eksperdid käisid Soomes, et teha seal salajasi katsetusi õhutõrje raketisüsteemiga Buk. Katsetuste täpsemat toimumisaega ja -kohta ei mainitud. Testide eesmärgiks oli välja selgitada, millise raketisüsteemiga Malaysian Airlinesi reisilennuk kaks aastat tagasi Ida-Ukrainas alla tulistati.

Katsetused kinnitasid tulemusi, millest teatas 2015. aasta oktoobris teine Hollandi juhitud uurimisrühm. Rahvusvaheline uurimine selgitas siis välja, et lennuk tulistati alla Venemaal valmistatud õhutõrjesoomukitele paigaldatava keskmaa pind-õhk-tüüpi raketisüsteemiga Buk.

Samas hoidus Hollandi ohutusameti (OVV) raport siiski otsese süü omistamisest ning see jäeti Hollandi juhitava rahvusvahelise kriminaaljuurdluse ülesandeks. Just selle uurimise raames käidi ka Soomes ning esialgseid tulemusi tutvustatakse avalikkusele täna.

Meedia: juurdluse kohaselt saadeti Buk-rakett teele Kremli-meelsete poolt kontrollitud alalt

De Telegraafi ja The Guardiani andmetel antakse tänases raportis vastus vähemalt kahele küsimisele - kust ja millega lennukit tulistati. Väidetavalt on jõutud veendumusele, et tulistati Venemaal valmistatud raketisüsteemiga Buk ning seda tehti Kremli-meelsete võitlejate poolt kontrollitud territooriumilt.

De Telegraafi poliitikatoimetaja Jorn Jonker ütles Yle uudistele antud intervjuus, et raketikatsetusi hoiti salajas seetõttu, et Soome ja Venemaa suhetes ei tekiks probleeme - nimelt kardeti, et Venemaa võib hakata Soomet tõsiselt survestama. Samuti peeti oluliseks, et vastaspoolel ei tekiks võimalust ega aega tõendite vaidlustamiseks.

Jonkeri sõnul aitasid just Soomes tehtud testid kaasa sellele, et uurijad on kindlad raketisüsteemi Buk kasutamises.

Soome peaminister kinnitas Hollandi õigusabipalvele vastamist

Soome kaitseministeerium ja kaitsejõud eile esialgu Hollandi meedias esitatud väiteid ei kommenteerinud.

Parlamendi väliskomisjoni keskerakondlasest esimees ja endine peaminister Matti Vanhanen kinnitas, et MH17 juhtumiga seotud raketiteste on Soomes tõepoolest tehtud.

"Ma ei tea, kui salajased nad nüüd olid, kui juba ajakirjandus neist kirjutab," lisas ta samas.

Vanhanen rääkis, et Soome ja Hollandi vahel on lepe, mille raames antakse kriminaalmenetluste raames vajadusel teineteisele abi.

Keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä kinnitas hiljem, et Hollandi poole õigusabipalvele vastati keskkriminaalpolitsei poolt ning sealt antakse vajadusel ka täpsemaid selgitusi.

Soome keskkriminaalpolitsei omakorda teatas, et Hollandi kolleegidele anti õigusabi.

Selle täpset sisu ei kommenteeritud, kuid tunnistati, et Hollandi õigusabipalve oli seotud lendu MH17 puudutava kriminaaljuurdlusega.

Sotsiaaldemokraat Erkki Toumioja, kes oli õigusabipalve saabumise ajal Soome välisministriks, peab Hollandi ajakirjanduse väiteid testide suure salastatuse ja väidetava Venemaa-kartuse teemal kummalisteks,

"Tegemist on kuritegu puudutava tehnilise uurimisega, mille kohta ei jaga politsei ka muus olukorras avalikkusele
informatsiooni enne, kui materjal on koos ja edastatud prokuratuuri ning kohtusse," selgitas endine välisminister.

Toumioja lisas, et midagi dramaatilist Hollandi õigusabipalves ei olnud ning sellega tegelesid eelkõige vastavad ametnikud, kuigi sellest oli teadlik ka Soome poliitiline juhtkond. Eksministri sõnul tuldi palvele vastu seetõttu, et Soomes oli sellist tehnikat (Buk-raketisüsteeme - Toim.) ja eksperte, kellest võis juurdluse jaoks kasu olla.

Venemaa on süüdistused vastukäivate väidete abil tagasi lükanud

Amsterdamist Kuala Lumpurisse teel olnud Malaysian Airlinesi lennuk tulistati Donetski oblastis alla 2014. aasta 17. juulil. Kõik Boeing 777-200ER pardal olnud 298 inimest hukkusid. Nende seas oli kõige rohkem Hollandi kodanikke - 196 inimest. Seetõttu juhib ka rahvusvahelisi uurimisrühmi Holland.

Kohe pärast juhtunut jõuti veendumusele, et reisilennukit tulistati, samas süüdlase osas on seisukohad radikaalselt
erinevad. Ühe võimaluse eriarvamusteks annab ka asjaolu, et Buk-raketisüsteeme on nii Venemaa kui ka Ukraina relvastuses. Samuti raskendas rahvusvahelist uurimist see, et sündmuskoht oli nn separatistide kontrolli all ning sõjaolukorrale viidates ei lastud välismaistel uurijatel seal esialgu töötada.

Lääneriigid ja Ukraina on tulistamises süüdistanud Kremli-meelseid separatiste või isegi viimaste hulgas võitlevaid Venemaa kaadriväelasi, sest Buk-rakettide kasutamine eeldab vastavat väljaõpet. USA luureametnikud on öelnud, et raketirünnak toimus "tänu asjaoludele, mida Venemaa aitas luua" ning kõige tõenäolisem versioon on see, et Kremli-meelsed võitlejad pidasid reisilennukit valitsusvägede sõjalennukiks.

Hollandi uurijad on varem öelnud, et reisilennuk sai õhus tabamuse ning et sündmuskohalt olevat leitud Buk-raketi tükke. Tehniline või inimlik eksitus lennuki meeskonna poolt olevat välistatud.

Venemaa esindajate ja meedia poolt on aga juhtunu selgitamiseks esitatud mitmeid erinevaid väiteid, mis sageli on üksteisega teravas vastuolus. Juhtunus süüdistatakse üldjuhul Kiievit. Näiteks alguses levitati meedias väidet, et reisilennuk tulistati alla Ukraina õhuväe poolt, hiljem on aga sellest versioonist loobutud.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Loodusdokk Looduse tantsumeistrid, 1/2: Tants armastuse nimel (Nature's Greatest Dancers, Inglise 2015)
Täna 18:40

Kaheosalise sarja esimeses osas võetakse vaatluse alla loomade käitumine romantika jahil. Nende liigutustes on kadestamisväärset rütmitaju, laitmatut ajastust ja sünnipärast graatsiat. Jääb mulje, et nad otsekui tantsiksid. Kuid erinevalt inimestest teenib iga hüpe, pööre ja keerutus kindlat eesmärki. Värvikasse seltskonda kuuluvad uhke sulestikuga paradiisilinnud, vöödilise sabaga kattad ehk kassleemurid ja sõjakunste valdav lehekonn.

täna vikerraadios

foto
Ma elan siin. Portugaallane Edgar Duarte

Portugali rahvusest Edgar Duarte on elus mitmeid kordi kolinud. Ta sündis Saksamaal, kuhu vanemad olid omal ajal parema töö pärast kolinud. Kui noormees sai seitsmeteistkümne aastaseks, otsustasid vanemad Portugali tagasi kolida ja elu sujus jälle kenasti. Edgar sai kodust kaasa teadmise, et elus tuleb olla töökas, aus ja sihikindel. Ühe tööreisi käigus kohtus ta Eestist pärit neiuga ja noored armusid.

R2 aastahiti hääletus