Bosnia ja Hertsegoviinas tekitab pingeid rahvaloenduse tulemus

Bosnialastest külaelanikud ja rahvaloendaja. (Foto: Reuters/Scanpix)
1.07.2016 18:20
Rubriik: Välismaa

Bosnia ja Hertsegoviinas on viimasel ajal tekkinud pinged seoses esimese sõjajärgse rahvaloendusega, mille tulemuse kohaselt on enamus riigi elanikest bosnialastest moslemid. Riigi rahvaarv tervikuna on samal ajal aga viiendiku võrra kahanenud.

Detsentraliseeritud riigis, mis moodustati pärast verist sõjalist konflikti, on erinevate rahvuste osakaal äärmiselt tuleohtlik teema, vahendas Raadio Vaba Euroopa.

Riik koosneb kahest föderatiivsest osast – Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioonist (Federacija Bosne i Hercegovine, Федерација Босне и Херцеговине) ning Serblaste Vabariigist (Republika Srpska, Република Српска). Konstitutsiooni kohaselt elab riigis kolm peamist rahvusrühma - esiteks bosnialased, kes kutsutakse ka Bosnia moslemiteks, seejärel Bosnia serblased ning kolmandaks Bosnia horvaadid.

Rahvaloendus korraldati juba 2013. aastal, kuid tulemuse avaldamist lükati vaidluste tõttu korduvalt edasi. Nimelt olid osapooled erinevatel seisukohtadel rahvaloenduse metoodika küsimustes. Eile aga otsustasid bosnialaste võimud rahvaloenduse tulemuse avalikustada ning Serblaste Vabariik teatas seepeale, et nemad neid tulemusi ei aktsepteeri.

Avaldatud andmete kohaselt on riigi elanikkonnast bosnialasi 50,1%. Viimati toimus rahvaloendus samas piirkonnas 1991. aastal ning siis moodustasid bosnialased elanikkonnast 43,5%.

Serblasi on uue rahvaloenduse kohaselt 30,8% (1991. aastal 31,2%). Horvaadid moodustavad elanikkonnast 15,4% (1991. aastal 17,4%).

1991. aastaga võrreldes on riigi rahvaarv vähenenud ligi 20% ehk 2013. aastal elas Bosnia ja Hertsegoviinas 3,5 miljonit inimest. Aastatel 1992-1995 kestnud sõjas tapeti umbes 100 000 inimest ning oma kodu oli sunnitud maha jätma umbes 2 miljonit inimest.

Demograafiast sõltuvad ka võimusuhted

Lisaks üldisele pingele on tähtis ka see, et konflikti lõpetanud Daytoni leppe kohaselt sõltuvad võimusuhted riigis samuti sellest, kui suur iga rahvarühma osakaal elanikkonnas on.

Mõned analüütikud väidavad, et äsja avaldatud tulemuste alusel võivad bosnialased hakata nõudma riigiasjade ajamisel senisest suuremat sõnaõigust, sest nüüd ei peaks justkui lähtuma kolme osapoole põhimõttest. Samas mingit ametliku sammu, mis viitaks sellistele kavatustele, pole bosnialased veel teinud.

Sellega, et Serblaste Vabariik rahvaloenduse tulemused koheselt tagasi lükkas, demonstreerisid nad eelkõige oma seisukohta, et nemad mingeid muutusi võimusuhetes võimalikuks ei pea.

Serblased põhjendavad oma vastuseisu ka sellega, et rahvaloenduses on arvesse võetud ka inimesi, kes elavad välismaal, kuid omavad Bosnia ja Hertsegoviina territooriumil kinnisvara. Serblaste eesmärgiks oli alati sellist metoodikat vältida, sest see tähendaks, et arvesse läheksid kõik bosnialased ja horvaadid, kes põgenesid sõja ajal territooriumilt, mida praegu kontrollib Serblaste Vabariik.

Hetkel pole veel selge, mida serblaste esindajad rahvaloenduse andmete asjus ette võtavad. Kõige tõenäolisemaks peetakse seda, et nad ei tunnista referendumi tulemusi nii kaua, kuni seal on arvesse võetud ka riigist väljaspool elavaid inimesi.

Usutunnistus mängib rahvuse määratlemisel üha tähtsamat rolli

Lisaks rahvaarvule on rahvaloendus toonud välja ka ühe teise sõjajärgse arengu. Nimelt on inimesed hakanud oma rahvust üha rohkem samastama oma usutunnistusega.

Enne sõda peeti bosnialasi üldiselt vähereligioosseteks või isegi täiesti ilmaliku maailmavaatega inimesteks. Selle perioodi uuringute kohaselt nimetas end moslemiks mitte rohkem kui 5 protsenti bosnialastest.

Uus rahvaloendus aga näitab, et bosnialaste ja moslemite arv praktiliselt kattub ehk peaaegu iga bosnialane peab end samal ajal ka moslemiks. Sarnast tendentsi on märgata ka serblaste ja horvaatide puhul - esimesed peavad end õigeusklikeks, teised aga katoliiklasteks.

Rahvaloenduse tulemuste avaldamist nõudis Euroopa Liit

Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et rahvaloenduse tulemused avalikustati pärast pikka venitamist Euroopa Liidu survel, sest Brüssel vajab kandidaatriigile toetuste eraldamiseks kaasajastatud ülevaadet riigi demograafilisest olukorrast.

Vaatlejate hinnangul andis EL-i nõudmine aga soovimatu tulemuse, sest parteid ja poliitikud vaidlevad nüüd rahvaloenduse tulemuse pärast ning jätavad muud praktilisemad probleemid ja reformid seetõttu tähelepanuta.

"Mitte keegi ei räägi enam kinnisvarareformist, põllumajandusmaast, elanike sotsiaalsest olukorras. Ainus asi, mida arutatakse, on see, kui palju horvaate, serblasi ja bosnialasi siin või seal elab," nentis Sarajevo ülikooli majandusprofessor Azra Haziahmetovic kurvalt.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

foto
Ringhääling 90. Anekdoote ja tõsijutte Estonia teatrist
Eredaid helihetki arhiivist. Anekdoote ja tõestisündinud jutte Estonia teatrist räägivad estoonlased Alfred Mering, Paul Mägi, Eva Meil, Sophie Sooäär ja Eri Klas. Saate toimetas Edgar Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 3. jaanuaril 1967.

R2 aastahiti hääletus