ÜLEVAADE: Heiduta Venemaad, aga räägi temaga ehk NATO tippkohtumine Varssavis – mis ja milleks

USA sõdur rahvusvahelisel suurõppusel BALTOPS 2012. aasta juunis Leedus. (Foto: AFP/Scanpix)
Rain Kooli
6.07.2016 13:52
Rubriik: Välismaa

Selle nädala reedest laupäevani, 8.-9. juulil, toimub Varssavis NATO tippkohtumine. Kirjeldame selles artiklis kokkuvõtlikult, miks see tippkohtumine oluline on ja millised on tippkohtumisega seoses Eesti huvid.

1. HEIDUTUS

Varssavis kinnitatakse ametlikult juba ajakirjanduses avaldatud informatsioon selle kohta, et NATO liikmesriigid paigutavad Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse püsivalt iga riigi kohta ühe pataljoni sõjaväelasi koos tehnikaga – kokku siis neli pataljoni.

Pataljoni kuulub ligikaudu 1000 sõjaväelast.

Praeguseks on juba teada, et neid pataljone juhtivad riigid on USA (Poolas), Ühendkuningriik (Eestis), Kanada (Lätis) ja Saksamaa (Leedus). Mainitud riigid panustavad ka suurema osa sõjaväelastest, kuigi pataljonide koosseisu hakkab kuuluma allüksusi ka teistest NATO liikmesriikidest, näiteks Hollandist, Taanist, Tšehhist, Ungarist.

On selge, et ühest lisapataljonist ei ole reaalse sõja korral otsustavat abi ühe riigi kaitsmiseks. Varssavis ”ära koputatav” (ehk ametlikult (nuiakoputusega) kinnitatav) kava ei olegi otseselt mõeldud Balti riikide ja Poola sõjalise võitlusvõime tõstmiseks.

See on osa niinimetatud heidutustegevusest – Venemaale kui NATO idapiiril paiknevate riikide ainsale potentsiaalsele sõjalisele ohule saadetakse selle sammuga sõnum, et NATO ei ole jätnud üksi ka oma kaugeid ning väikseid liikmeid ning et võimaliku sõja korral ei tule Vene vägedel võidelda ainult ”baltlaste” ja poolakatega, vaid ka maailma suurriikide sõjaväelastega.

2. ÜHTSUS

Kuna NATOsse kuulub 28 riiki – ja need riigid kujutavad endast poliitikute juhitavaid Lääne demokraatiaid –, siis on liikmete seas ka erinevaid (välis)poliitilisi mõtteviise ja suundi.

Sõjaline allianss ei saa endale siiski lubada sisemiselt väga eriarvamustel oleva koosluse muljet, sest sõjalises plaanis ei peeta killustatust tõhusaks. Mida ühtsem, seda tugevam – sellest loogikast lähtuvalt on NATOl vaja tippkohtumisel tekitada nii liikmete seas kui ka väljapoole arusaam, et allianss on ühtne, saab asjadest ühtemoodi aru ning näeb probleemidele ka laias laastus samu lahendusi.

Eriti oluline on see pärast Ühendkuningriigi rahvahääletust ja selle järel tekkinud segaduse keskel. NATO-l on vaja saata maailmale sõnum, et Brexit ei mõjuta NATO-t – või kui mõjutab, siis pigem positiivselt. On eksperte, kelle hinnangul võib Ühendkuningriik tulevikus NATO-s isegi varasemast aktiivsem olla, et kompenseerida Brexitist tekitatud segadust Euroopa Liidus.

Eesti huvi on selles küsimuses võimalikult üksmeelne NATO, sest eriarvamuste tõttu tegemata jäävad sammud või venima jäävad otsused omavad väikese idapiiririigi jaoks palju kaalukamat tähendust kui näiteks Portugalile. Saksamaa välisministri väljaütlemiste taoliselt avaldused ja Saksamaa elanike suhtumine teevad Eestile seega korralikult peavalu.

3. IDA

Idasuunal on NATO põletavaim küsimus loomulikult suhe Venemaaga ja Venemaasse. Praegu kujutab NATO ja Venemaa suhe endast käikude ja vastukäikude lõputut jada, kusjuures mõlemad pooled süüdistavad teist poolt agressiooni lisamises ning põhjendavad oma samme objektiivse vajadusega sellele agressioonile vastata. Eesti huvi on, et vähemalt kõik NATO liikmed mõistaksid, et NATO sammude näol on tegemist reaktsioonidega Venemaa agressiivsetele sammudele, mitte vastupidi (vaata uuesti: Steinmeier).

Kui Venemaa järgib üsna sirgjoonelist loogikat á la ”meie peame saama olla tugevad ja teie peate tagasi tõmbuma, siis oleme me rahul”, on NATO – loomult siiski rahuarmastavate riikide kooslusena – kahetisemas olukorras.

Ühest küljest on alliansis tervikuna hiljemalt paari viimase aasta jooksul paljud silmad Venemaa suhtes lahti läinud ning on hakatud mõistma heidutuse lisamise – seega ka idapoolse kohalolu lisamise – vajadust. Teisalt näeb NATO ametlik poliitika ette, et heidutus peab küll olema paigas, aga Venemaaga tuleb siiski pidada ka dialoogi. Seega valmistatakse tippkohtumise käigus ilmselt ette ka seisukohti NATO ja Venemaa vaheliseks kohtumiseks, mis – ka president Vladimir Putini isikliku kinnituse kohaselt – peaks aset leidma pärast Varssavi tippkohtumist Brüsselis.

NATO liikmete keskis esineb praegu mõnevõrra erinevaid arusaamu sellest, kas dialoogi Venemaaga peaks laiendama või mitte (ning milles see dialoogi laiendamine täpselt seisneb, pole üldse selge). Eesti huvi on saada teised NATO liikmed lähenema asjale selles vaimus, et enne ”dialoogi laiendamist” vaadatakse kainelt otsa sellele, mida Venemaa reaalselt korda on saatnud – ja saatmas.

4. LÕUNA

Kui idas on ohud ja nendele vastamine praegu justkui selgemad, on lõunasuund keerulisem. Terrorism, rändekriis, osade Aafrika ja Aasia riikide ebastabiilsus ning keskvõimu puudumine… need on teemad, mis teevad NATO lõunapoolsematele liikmetele tegelikult ehtsalt muret, aga pole lihtsalt heidutusega lahendatavad.

Eesti on vältinud ida- ja lõunasuuna vastandamist NATO sees, st ei aja väga isekat poliitikat. Varssavis tuleb kindlasti jutuks ISIS, kuid ka olukord Iraagis ning Liibüas. Ühe potentsiaalse ebastabiilsuskoldena hoitakse silma peal ka Tuneesial.

NATO sees valitseb lõunasuunal mõtlemine, et sinna tuleks stabiilsust eksportida, sest vastasel juhul on NATO sunnitud ebastabiilsust ülekantud tähenduses importima – ehk et Aafrikas ja Lähis-Idas tuleb stabiilsuse tagamisele suunatud operatsioonides osaleda, vastasel juhul on ebastabiilsusest tingitud hädad veel suuremas mahus nii-öelda Euroopa õuel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Loodusdokk Looduse tantsumeistrid, 2/2: Tants elu nimel (Nature's Greatest Dancers, Inglise 2015)
Täna 18:40

Sarja teine osa on pühendatud tantsu meenutavatele liikumistele, mida loomad sooritavad ellujäämise ja elus püsimise nimel. Läbi metsa kulgedes näeme kattade balletti ja hiirte sabatantsu, küürvaalade sünkroniseeritud kalapüüki ning uljaid klibukärnkonni, kes veerevad kummipallina mäest alla, pääsemaks röövloomade eest.

täna klassikaraadios

foto
Täna kontserdisaalis. Festival Vox XX. Vox Clamantis ja Yair Dalal

Festivaliga "Vox XX" tähistab ansambel Vox Clamantis oma 20ndat tegutsemisaastat. Ansambel, kes läbi kahe aastakümne on maitsekalt oma kontsertidel sidunud vana ja uue, Ida ja Lääne, sammub dirigendi ja kunstilise juht Jaan-Eik Tulve äranägemist mööda. Seekord kaaslaseks Yair Dalali ansambel

R2 aastahiti hääletus