Itaalia peaminister kritiseeris teravalt Euroopa kolleege
Itaalia peaminister Matteo Renzi kritiseeris eile teravalt Euroopa Liidu valitsusjuhte suutmatuse eest kohustuslike pagulaskvootide osas kokku leppida.
Renzi arvates ei vääri kolleegid eurooplase nime, kui nad ei suuda 40 000 Itaaliasse ja Kreekasse jõudnud põgenikku ümber asustada, vahendasid Reuters ja BBC.
"Kui te ei suuda kokku leppida 40 000 pagulase osas, pole te ka väärt kutsuma endid eurooplasteks," kurjustas Itaalia valitsusjuht Brüsseli allika teatel. "Kui see on teie arusaam Euroopast, siis võite selle endale jätta. On kas solidaarsus või siis lõpetage parem meie aja raiskamine."
Üks teine kohtumisel osalenud ametnik kinnitas, et debatt ülemkogul oli väga terav. Kõige pingelisem arutelupunkt oli see, et migratsiooniplaan oleks vabatahtlik, mitte kohustuslik, nagu Euroopa Komisjon oma esialgses plaanis soovis. Mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid näiteks nõudsid garantiid, et plaan oleks ajutine ning vabatahtlik.
Üle kümne tunni kestnud koosoleku lõpuks lepitigi kokku, et liikmesriigid jagavad kahe aasta jooksul omavahel ära - vabatahtlikult ja iga riik vastavalt oma võimalustele - kokku 60 000 põgenikku. 40 000 Itaaliast ja Kreekast ning 20 000 otse Süüria, Iraagi ja Afganistani põgenikelaagritest.
ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) andmetel on aga juba käesoleval aastal saabunud Kreekasse 63 000 ja Itaaliasse 62 000 migranti.
Samas Suurbritannia kui Schengenis mitte osalev riik nimetatud plaanist osa ei võta, samuti olevat BBC andmetel Ungari ja Bulgaaria osas ette nähtud teatavad eritingimused.
"Meil ei ole konsensust kohustuslike põgenikekvootide osas, kuid see ei saa olla ettekäändeks mitte midagi teha," märkis Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk. "Solidaarsus ilma ohvrimeelsuseta on puhas silmakirjalikkus."
Ülemkogu esialgse mustandi kohaselt tuleb kriteeriumid ja iga liikmesriigi panus paika saada käesoleva aasta juuli lõpuks. Arvestatakse iga riigi majanduslikku olukorda ning rahvaarvu.
Vahemere põgenikekriis ja selle tagajärjed on avaldanud oma mõju ka arusaamadele, mis puudutavat Schengeni süsteemi ja inimeste vaba liikumist.
Näiteks käesoleval nädalal ähvardas Austria, et taastab passikontrolli Ungari piiril ning Suurbritannia kutsus üles tugevdama järelevalvet Prantsuse sadamalinnas Calais's. Ungari on nimetanud kogu Euroopa Komisjoni plaani absurdseks, Hispaania aga on nõudnud, et suurem fookus peaks olema sellel, kuidas migrante tagasi nende päritoluriikidesse saata.
"Meil on vaja lepinguid, mille abil inimesi tagasi saata. Selleks, et inimkaubitsejad teaks, et need, kes ebaseaduslikult riiki sisenevad, saadetakse koju tagasi," ütles Hispaania peaminister Mariano Rajoy ajakirjanikele.
Samas suurem osa liikmesriike on nõustunud sellega, et praegune Euroopa migratsioonisüsteem on katkine ning see jätab liiga suure koorma Itaalia ja finantskriisi käes vaevleva Kreeka kanda.
Itaalia ähvardas varem võtta kasutusele "plaani B"
Põgenikekriisi käes vaevlev Itaalia ähvardas enne 16. juuni Euroopa Liidu siseministrite kohtumist, et kui solidaarsetes sammudes kokkuleppele ei jõuta, on riigil olemas ka tagavaraplaan. Peaminister Matteo Renzi kinnitas ajalehele Corriere della Sera, et kui Euroopa Liit solidaarsuse kasuks ei otsusta, võetakse kasutusele "plaan B, mis teeks Euroopale haiget".
Väidetavalt kaalub Itaalia äsja riiki saabunud migrantidele ajutiste viisade andmist, mis võimaldaks neil Itaaliast lahkuda ja Schengeni ruumis liikuda. Samuti olevat plaan, mille kohaselt ei lasta Vahemerel paadipõgenikke päästnud teiste riikide laevadel enam päästetuid Itaalia rannas maha panna.
Schengeni süsteemi loomine kaotas liikmesriikide vahelistelt piiridelt passikontrollid ning seega on Itaalia väidetaval ähvardusel väga tõsine kaal.
Hiljem on Itaalia esindajad küll selliste meetmete kaalumist eitanud.
Toimetaja: Laur Viirand