Arvamusküsitluse kohaselt ei tooks uued valimised Hispaaniat patiseisust välja
Uuringufirma CIS värske arvamusküsitluse kohaselt ei muudaks ka kolmandad parlamendivalimised Hispaania poliitilisel maastikul valitsevat patiseisu.
Pärast eelmise aasta detsembris ja käesoleva aasta juunis toimunud parlamendivalimisi pole Hispaanias suudetud endiselt moodustada uut valitsust, sest mõlemal korral polnud valimised võitnud paremtsentristliku Rahvapartei toetus nii suur, et see võimaldaks üksi enamusvalitsust moodustada, samas pole mitmete vastuolude tõttu õnnestunud kuidagi luua ka toimivat valitsuskoalitsiooni, vahendas Reuters.
Kui ka nüüd ei õnnestu valitsust moodustada, tuleb peagi korraldada järjekordsed parlamendivalimised. Mingit lahendust need aga ei tooks, sest ükski partei ei koguks 350-kohalises parlamendis enamuseks vajalikku 176 kohta. Samuti jääksid enamjaolt püsima ka praegused parteidevahelised jõuvahekorrad.
Kui praegu korraldataks parlamendivalimised annaksid oma hääle senise võimuerakonna ehk Rahvapartei poolt 32,5% valijatest, juunis saadi 33%.
Teisele kohale tuleksid sotsialistid, kelle toetus on võrreldes viimaste valimistega kasvanud 22,7 protsendilt 23,1 protsendini.
Vasakäärmuslik Podemos on 19,6 protsendiga kolmandal kohal, 26. juuni valimiste ajal toetas neid 21,1% valijatest.
Neljandal kohal oleks endiselt liberaalne Ciudadanos - praegu toetab neid 12% valijatest, valimiste ajal 13%.
Kuningas tegi ettepaneku valitsuse moodustamiseks senisele peaministrile
Hispaania kuningas Felipe VI tegi juuli lõpus valitsuse moodustamise ülesandeks Rahvapartei liidrile ja senisele peaministrile Mariano Rajoy'le. Viimane võttis ettepaneku vastu hoolimata sellest, et praegusel hetkel pole tal parlamendis veel piisavat arvu poolthääli kindlustatud.
Rahvapartei (Partido Popular ehk PP) juht Rajoy pole ka veel öelnud, millisel kuupäeval võiks valitsuse usaldushääletus parlamendis aset leida.
Senine peaminister rõhutas, et alustab teiste erakondadega uuesti kõnelusi, et veenda neid enda juhitud valitsust toetama. "Me peame moodustama tugeva ja stabiilsuse valitsuse niipea kui võimalik. Hispaania vajab praegu valitsust, seda peaks juhtima Rahvapartei ning mingeid alternatiive sellele ei eksisteeri," teatas Rajoy pärast kuningaga kohtumist.
"Ma üritan valitsust moodustada, kuid kõik ei sõltu minust," lisas ta.
Uus peaminister peab olema selge kahe kuu jooksul
Kui peaministrikandidaat parlamendis esimesel hääletusel absoluutset toetust ehk 176 poolthäält ei saa, korraldatakse 48 tundi hiljem uus hääletus, kus nõutakse ainult tavalist häälteenamust. Vähemusvalitsuse moodustamise eelduseks ongi see, et teised erakonnad kas toetavad seda või loobuvad hääletamisest.
Kui ka siis peaministriks soovija toetust ei pälvi, peab kuningas uue kandidaadiga välja tulema. Kui kahe kuu jooksul ükski peaministrikandidaat parlamendilt toetust ei saa, tuleb korraldada järjekordsed valimised.
Eelpool kirjeldatud stsenaarium sai teoks pärast eelmise aasta detsembris toimunud valimisi. Kuningas tegi ettepaneku valitsuse moodustamiseks Sotsialistliku Tööpartei (PSOE) esimehele Pedro Sanchezile, kes aga parlamendis piisavat kogust poolthääli ei kogunud.
Nii sotsialistid kui ka vasakäärmuslik Podemos teatasid täna pärast kuningaga konsulteerimist, et nemad hääletavad parlamendis Rajoy juhitud valitsuse vastu. Paremliberaalne erakond Cuidadanos on kinnitanud, et nemad jääksid hääletusel erapooletuks.
Sotsialistide juht Sanchez on öelnud, et nad tahavad Rajoy juhitud valitsuse muutmist ning see on ka põhjus, miks nad praeguse seisuga vastu hääletaksid. Olukorras, kus sotsialistid on jätkuvalt valmis vastu hääletama, on vähemusvalitsuse moodustamine sisuliselt võimatu.
Samas on valitsuse moodustamisega väga kiire, sest otsustamist nõuavad näiteks riigieelarvega seotud küsimused, sealhulgas Euroopa Liidult kriitikat pälvinud suur eelarvedefitsiit.
26. juuni parlamendivalimiste tulemused
1. Rahvapartei (Partido Popular): 33%, 137 kohta
2. Sotsialistlik Tööpartei (PSOE): 22,7%, 85 kohta
3. Unidos Podemos: 21,3%, 71 kohta
4. Ciudadanos: 13,1%, 32 kohta
5. Esquerra Republicana de Catalunya–Catalunya Sí (vasakpoolsed katalaani iseseisvuslased): 2,6%, 9 kohta
6. Convergència Democràtica de Catalunya (CDC) (paremliberaalsed katalaani iseseisvuslased): 2%, 8 kohta
7. Erinevad väike- ja regionaalparteid: 5,3%, 8 kohta
Peamised võimalused valitsuse moodustamiseks:
Paremtsentristlik kokkulepe Rahvapartei ja Ciudadanose vahel
Rahvapartei ja Ciudadanos saaksid kokku 169 saadikut, lisaks veel 7 saadikut regionaalparteidest. Seega absoluutsest enamusest oleks puudu üks poolthääl.
Erinevalt eelmiste valimiste ajast pole Ciudadanos nüüd enam vastu koalitsioonile Rahvaparteiga, kuigi erakond on varem andnud mõista, et Rajoy'd nad selle koalitsiooni peaministrina siiski näha ei tahaks.
"Suur koalitsioon"
Üheks variandiks oleks ka Rajoy poolt enne valimisi välja pakutud "suur koalitsioon", kuhu kuuluksid põlised vastased PP ja sotsialistid. See annaks kokku 222 rahvasaadikut ning tagaks teoorias pikaaegse stabiilsuse.
Sotsialistide liider Sanchez enne valimisi sellise võimaluse välistas, kuid eile ütles ta, et on valmis variandiks, kus "sotsialistid peavad tegutsema üldistes huvides".
Rahvapartei vähemusvalitsus
Kui Rajoyl ei õnnestu koalitsiooni luua, võib ta üritada ka vähemusvalitsuse moodustamist oma 137 rahvasaadiku baasil, kuid reaalsuses tähendaks see seda, et iga küsimuse hääletamisel peab ta lootma sotsialistide ja Ciudadanose toetusele ehk reaalsuses oleks iga hääletus valitsuse jaoks usaldushääletuseks.
Vasaktsentristlik koalitsioon
Vasakjõudude ühinemine annaks kokku ainult 156 kohta ning sellise valitsuse moodustamine on ebatõenäoline. Esiteks on sotsialistide toetus kahanenud ning teiseks on sotsialistide ja vasakäärmusliku Podemose vahel mitmetes küsimustes väga põhimõttelisi erimeelsusi.
Võimalike liitlaste jaoks on probleemiks Rajoy ise
Nii Ciudadanos kui ka sotsialistid teatasid kohe pärast valimisi, et nad ei kavatse toetada valitsust või valitsuskoalitsiooni, mida juhiks senine peaminister Rajoy. Samas valitsuskoalitsiooni kuulumist või Rahvapartei vähemusvalitsuse blokeerimisest loobumist kumbki erakond põhimõtteliselt ei välistanud.
Toimetaja: Laur Viirand