Paet: piiritarade ehitamine peab olema kooskõlas EL-i õigusruumiga
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet küsis Euroopa Komisjonilt, milline on komisjoni hinnang mitme EL-i liikmesriigi kavatsusele ehitada oma välispiirile füüsiline tõke.
"Euroopa Liit on pika jõupingutuse tulemusel jõudnud Schengeni ala loomisele, mis on nüüd mõnede liikmesriikide tegevuse või tegevusetuse tõttu ohtu sattunud. Selle üks peegeldus on ka füüsiliste eraldustarade tekkimine 21. sajandi Euroopasse," lisas ta.
Euroopa Komisjoni liige Dimitris Avramopoulos vastas Paeti arupärimisele, et välispiiride haldamine on liikmesriikide ülesanne. "Seega jääb konkreetsete meetmete valik liikmesriikide pädevusse," tõdes volinik. "Sellele vaatamata peavad liikmesriigid järgima EL-i õigust ja eelkõige Schengeni piirieeskirju. Komisjon ei ole teadlik sellest, et mõni muu liikmesriik peale Ungari kavatseks ehitada tarasid oma piirile, mis on ühtlasi EL-i välispiir," lisas ta.
Avramopoulos lisas, et ehkki piirihaldust käsitlevas EL-i õiguses tarade ehitamist ei mainita ja nii ei ole nende ehitamine välispiirile EL-i õigusega keelatud, on komisjon julgustanud liikmesriike kasutama piirivalves riskianalüüsil põhinevaid meetmeid, koostööd ja teabevahetust.
"Igal juhul peavad kohaldatavad meetmed olema proportsionaalsed ning olema kooskõlas põhiõiguste ja EL-i varjupaigaõigusega," ütles volinik.
Avramopoulose sõnul jälgib komisjon iga kord, kui liikmesriik otsustab paigaldada piirdetara Schengeni ala välispiiridel, et see ei kahjustaks kõnealuseid õigusi, eelkõige õigust taotleda varjupaika piiripunktides.
Lisaks Euroopa Komisjoni hinnangule küsis Urmas Paet komisjonile saadetud arupärimises, kas kõik muud nüüdisaegsed piirikaitse abinõud on end ammendanud või läbi kukkunud, et EL-i välispiiri valvamiseks tuleb tagasi pöörduda füüsiliste tõkete – müüride ja aedade ehitamise juurde. Samuti uuris Paet komisjonilt, kas seda praktikat on kavas rakendada ka teistes ELi liikmesriikides.
Toimetaja: Merilin Pärli