Allikad: Kanada saadab Lätisse pataljoni suuruse üksuse
Kanada kinnitas, et saadab osana NATO heidutusmeetmest Venemaa võimaliku agressiooni vastu Ida-Euroopasse pataljoni suuruse üksuse.
"Kanada teenib kui üks neljast juhtivast NATO heidutusjõust Ida-Euroopas," vahendas The Wall Street Journal Kanada kaitseministri Harjit Sajjani sõnu.
NATO kiitis veebruaris heaks üksuste saatmise Balti riikidesse ja Poolasse. USA, Suurbritannia ja Saksamaa on juba nõustunud juhtima kolme pataljoni, kuid NATO-l oli raskusi leidmaks riiki, kes juhiks neljandat pataljoni, sest Norra ja Taani keeldusid sellest.
Sajjan kinnitas telefoniintervjuus, et Kanada on nõus juhtima neljandat pataljoni.
Detailid sõdurite saatmise ja nende hulga kohta teatatakse järgmisel nädalal Varssavis toimuval NATO tippkohtumisel.
NATO diplomaatide kinnitusel hakkavad Kanada sõdurid paiknema Lätis, USA pataljon Poolas, Saksamaa sõdurid Leedus ja Suurbritannia pataljon Eestis. Taani ja Prantsusmaa panustavad väiksema jõuga.
"NATO loodi heidutuseks ja me peame tagama, et see on vastavalt varustatud," ütles Sajjan.
Pressiteates ütles Sajjan, et "Kanada seisab oma NATO liitlaste kõrval, et heidutada agressiooni ja tagada rahu ja stabiilsus Euroopas".
Eile ütles USA president Barack Obama Kanada parlamendis kõneldes, et riik peab rohkem NATO-s panustama.
Varem teatasid allikad, et Kanada valitsus on andnud Sajjanile ülesande saata Lätti pataljoni suurune üksus ehk umbes tuhat meest.
Varssavi tippkohtumisel lepitakse ametlikult kokku nelja pataljoni saatmises Balti riikidesse.
NATO liikmesriikide kaitseministritest koosnev Põhja-Atlandi nõukogu otsustas 14. juunil suurendada liitlaste kohalolekut meie regioonis, saates Eestisse, Lätti, Leetu ja Poolasse pataljoni suuruse üksuse.
Liitlaste suurendatud kohaloleku kontseptsioon näeb ette, et iga pataljoni eest vastutab üks raamriik ning teised liitlased panustavad pataljonide koosseisus allüksustega. Varssavi tippkohtumiseks selgub, millised liitlasriigid hakkavad suurendatud kohalolekusse panustama. Praeguseks on oma valmisolekust teatanud Ameerika Ühendriigid, Saksamaa ja Ühendkuningriik.
Toimetaja: Merili Nael