Sulev Kannike: Ukraina sisepoliitika keeb
Ukrainas ei käi enam iga päev lahingud raskerelvadest, kuid seda suuremad on pinged viieparteilises koalitsioonis.
Nii Ukraina armee kui separatistid on viinud rindejoonelt ära oma raskerelvi, kuid nende liikumistrajektoor ja uus paiknemine on täpsemalt ametlikult teadmata. Mõlemad osapooled süüdistavad teineteist relvarahu rikkumises, aeg-ajalt kasutakse ka raskerelvi, kuid enamjaolt on tegu väiksemate tulirelvadega ründamistega, vahendas ETV saade "Välisilm".
"OSCE ei ole ametlikult kinnitanud, et raskerelvade äraviimine on ametlikult lõpetatud, aga kinnitab samuti, et see toimub. Selline poolvaherahu on," rääkis Eesti suursaadik Ukrainas Sulev Kannike.
Tema hinnangul lähiajal suuri operatsioone ei toimu, sest vägesid pole piisavalt palju koondatud. "Ühe-linna operatsioonid on alati võimalikud - mehed ja relvad on kohal ning laskemoona veetakse mõlemal poolel juurde. Mariupol on väga hästi kindlustatud linn. Sõjaspetsialistid kinnitavad, et seda taktikalise operatsiooniga ära ei võta, vaid selleks on vaja suurt operatsiooni," lisas Kannike.
President Petro Porošenkol on tihedalt kohtumisi, et tagada Ukrainale lääneriikide toetus. 11 riiki on tema sõnul andnud sõjalist toetust ning rahva moraali peaks tõstma seegi, kui esimene USA abisaadetis soomusautode näol kohale jõudis.
Poliitilist toetust on aga vast enamgi vaja ning äsja teatas Berliin, et Angela Merkel külastab Kiievit aprilli lõpus. Oluline on ka Türgi poolehoid.
"Toetame Ukraina territoriaalset ühtsust ja poliitilist iseseisvust, mille hulka kuulub ka Krimm. Otsustasime anda Ukrainale krediiti 50 miljoni dollari ulatuses. Oleme valmis, et kui Ukraina peab hakkama saama raske perioodiga, osalevad Türgi ehitusettevõtted konfliktis kannatada saanud territooriumite ülesehitamises. Türgi kasutab kõike, et päästa Mustal merel rahu, sealhulgas vee-, õhu- ja maameetmeid. NATO riigina kasutab Türgi kõiki julgeolekumeetmeid ja on nüüd ootel," rääkis Türgi president Recep Tayyip Erdogan.
Ukraina vajab hädasti sõpru, sest lisaks sõjaväsimusele on ka majandusprobleemid ülisuured. Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF) leppis Kiiev kokku 17 miljardi dollarilises abis neljaks aastaks. Samas peab Ukraina restruktureerima vähemalt 15,3 miljardi dollari ulatuses võlga.
"Sellest piisab meie finants- ja monetaarsüsteemi stabiliseerimiseks. See on esimene samm, esimene ehitusklots. Sellest siiski ei piisa. Me ei peaks ootama majanduskasvu naasmist 2016. aastal. Meil on vaja lisaabi investeeringutagatiste, investeeringute, era- ja avaliku sektori näol, et anda majandusele hoog sisse, kui oleme saavutanud stabiilsuse," selgitas Ukraina rahandusminister Natalia Jaresko.
Poliitilise stabiilsuse saavutamine võtab aga aega. Vastavalt Minski teisele rahuleppele, tuleks sel aastal korraldada valimised separatistide kontrollitud aladel. Ülemraada on muutnud ka nende piirkondi puudutavaid seadusi, kuid osa sellest pole jällegi separatistidele meeldinud. Samas on küsitav, kas sõjaline vastasseis puhkeb taaskord konfliktiks.
Kremlil pole vaja suurt survet avaldada, sest kui lahingud käiksid täie hooga, siis on rahvas poliitikute taga. Praeguse vaiksema perioodi ajal on poliitikutel tekkinud üha rohkem sisepingeid. Möödunud nädalal vahistati valitsuse istungil kaks kõrgemat riigitegelast süüdistatuna korruptsioonis - Ukraina eriolukordade teenistuse juht Sergi Botškovskõi ja tema asetäitja Vassõl Stojetskõi.
"Kuivõrd sõjas on vaherahu, siis sisepoliitika keeb. Ega see olukord väga hea ei ole," tõdes Sulev Kannike.
"Küsitluste tulemused on nutused. Praeguse seisuga saaks ainult kolm parteid parlamenti sisse ehk ületaks 5-protsendilise künnise: Porošenko partei, endise Janukovõtši juhitud Regioonide Partei järglane Opositsiooniline blokk ning Lvivi linnapea Sadovaja partei Eneseabi. Jatsenjuki partei on alla künnist, kõik rahvuslikud ja natsionalistlikud on alla künnist. Selline olukord kütab igas riigis sisemisi hõõrdumisi," selgitas suursaadik.
Toimetaja: Merili Nael