ERR Washingtonis: USA vahevalimiste eel saadab edu vabariiklasi
USA-s teisipäeval toimuvatel valimistel ootab vabariiklasi ees üsna kindel võit kongressi mõlemas kojas. Kuigi kaks suuremat erakonda on mõlemad üsna ebapopulaarsed, on presidendipartei suurem kaotus selgitatav valijaskonna ülesehituse ja väljakujunenud trendidega.
Väga lihtne on kaugelt vaadates hinnata teisipäeval toimuvate valimiste põhiliseks küsimuseks ainult seda, kui heaks kiidavad valijad president Barack Obama saavutusi. Teisipäeval toimuvate vahevalimiste järel on aga üha suurem tõenäosus, et kongressi mõlemad kojad on edaspidi presidendi vastaspartei ehk vabariiklaste käes, vahendasid ERRi raadiouudised.
Seeon nii tõenäoline, sest paljud ametisolevad senaatorid valiti ametisse 2008. aastal, kui Barack Obama esimest korda kandideeris.
2008. aastal oli ameeriklaste seas suur pahameel Iraagi sõja pärast ja paljudes kohtades, kus kogu aeg on valitud vabariiklasi, suutsid liberaalsemad demokraadid napilt võtta kandidaat Obama tuules senatikohti. Nii võeti ära Põhja-Carolina, Alaska, Arkansase ja Louisiana senatikohad - kõik need osariigid on ajalooliselt olnud vabariiklastemeelsed.
Toona suutis pahameel president George Bushi suunal võita juba varem väljakujunenud trende ja seetõttu pole paljude jaoks väga suur üllatus, et nüüd on samad vabariiklastemeelsed osariigid taas konservatiivsed ja liberaalsematel demokraatidel on keeruline neid kohti kaitsta.
Ameerika valijate kohta on politoloogid juba ammu saanud teada ühe kõige põhimõttelisema tõe, mida San Fransisco ülikooli poliitikateaduste professor Kenneth Goldstein Washingtonis välisajakirjanikele tänavuste valimiste trende tutvustades ka jagas.
"On alati veidi piinlik seda välja öelda, eriti kuna ma olen politoloog, kes on seda aastaid uurinud, aga politoloogide kõige vingem avastus Ameerika Ühendriikides on see, et demokraadid valivad demokraate ja vabariiklased valivad vabariiklasi. /.../ Põhimõtteliselt on see just see leid. Inimestel on väga tugevad eelhoiakud näiteks religioossetel alustel, etniliste suhete osas või kas või spordivõistkondade suhtes. Ja inimestel on ka väga tugevad eelhoiakud selle suhtes, kelle poolt nad hääletavad," rääkis Goldstein.
"Ja te võib-olla olete näinud väga palju meediakajastust selle kohta - või isegi lugusid teinud - selle kohta, et 2014. aasta valimiste põhiküsimus on see, kas hääletajate osaluse number on madalam kui 2012. aastal. Ja muidugi tuleb see osalus madalam, see on alati nii. Aga demokraadid kannatavad selle all rohkem kui vabariiklased, sest nende valijad ei tule alati välja. Demokraadid hääletavad palju suuremate numbritega presidendivalimistel võrreldes vahevalimistega," lisas ta.
Nii Goldstein kui ka paljud teised poliitikaajakirjanikud vihjavad aga sellele, et kahe aasta pärast on taaskord presidendivalimised. Need osariigid, kus 2016. aastal senaatoreid valitakse, on aga järjest enam demokraatidele meelepärased ja tõenäoliselt võtavad demokraadid kontrolli senatis siis tagasi. Küsimus on aga selles, mida suudavad kahe aastaga vabariiklased kongressis korda saata.
Toimetaja: Merili Nael