Jüri Luik: president Putinil on praegu kaks selget motiivi

Video
17.10.2016 23:27
Rubriik: Välismaa

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse direktor Jüri Luik ütles telesaatele "Välisilm" antud intervjuus, et Venemaa presidendi Vladimir Putini viimase aja välispoliitilistel sammudel on kaks olulist motiivi - Süüria ja USA presidendivalimised.

"Ma arvan, et Putinil on tema käitumiseks siiski üsnagi selged motiivid ja neid motiive on minu arvates kaks. Üks on seotud sõjaga Süürias ja Putini sooviga tagada, et tema teenrile või abimehele Bashar al-Assadile hakkaks üsna pea taas alluma kogu Süüria," rääkis Luik.

"Ja teine on seotud USA presidendivalimistega ja sooviga tekitada selline olukord, kus uue USA presidendi ees on juba rida toimunud fakte ja toimunud samme ja kui USA president siis tahab midagi teha, siis ta peab tulema Putinit paluma, sest Putin on suutnud presidendivalimiste ajal eskaleerida olukorra nii kõrgele, et vastaspoole ainus võimalus on tulla nö müts pihus Putinilt siis mingeid järeleandmisi või rahualgatusi kauplema," jätkas ta.

Luik tunnistas, et olukord on praegu tõepoolest keeruline.

"Kuid samas ma arvan, et tuleb väga rahulikult ja külmavereliselt analüüsida, millised on Putini huvid. Kui me võtame näiteks Süüria, siis Süüria puhul on tekkinud olukord ja see oli just nimelt viimase kuu aja jooksul, kus USA administratsioon siiski üsnagi tõsiselt arutas seda, kas kasutada muude vahendite hulgas ka jõudu Süürias - loomulikult mitte venelaste vastu, aga Assadi vastu. Ja siis oleks Putin olnud olukorras, kus tal oleks olnud kaks võimalust - kas alustada sõda Ameerika Ühendriikidega või jätta Assad Ameerika Ühendriikide kätte piltlikult öeldes. Ühendriigid seda ei teinud, aga see arutelu oli üsnagi reaalne ja olukorras, kus Putinil tegelikult ei oleks olnud mingeid muid vahendeid selle protsessi pidurdamiseks, siis ta mängis välja president Obama loomuomasele ettevaatlikkusele ja tekitas niisuguse pingeõhkkonna, mis on viinud selleni, et tõepoolest praegu igasugused sõjalised variandid on laualt maas," selgitas ta.

"Kuid ja jällegi ekslikult on Putin kandnud selle käitumise nii kaugele, et sekkudes USA presidendivalimistesse, kasutades küberrelva korduvalt, on ta tekitanud olukorra, kus isegi Obama, kes nagu öeldud, on vägagi ettevaatlik sekkuja, on praegu pandud olukorda, kus ta on teatanud väga selgelt ja ühemõtteliselt, et ta kavatseb vastata Venemaa-poolsele küberrünnakule. Sama on öelnud ka asepresident Biden. Ühesõnaga jättes nüüd kogu selle niisuguse telehüsteeria kõrvale, seisame me praegu olukorras, kus üks suurriik ehk siis Ameerika Ühendriigid on teatanud, et seistakse suure kübersõja lävel. Tegu on olukorraga, mis on ülimalt-ülimalt muret tekitav ja sellest küberaspektist väga palju ei räägita, kuna keskendutakse just sellele teisele poolele," nentis Luik.

Luik rõhutas, et praegu on see "kuum punkt" just nimelt Süürias. "Tegu on väga väikese riigiga, tegu on väga suurte sõjaliste jõududega, mis on seal taevas ja võib juhtuda ka mingisugune eksihinnang - tulistatakse enesekaitseks. Väga raske on ennustada, aga reaalsed riskid on seal olemas. Meie jaoks on probleem muidugi selles, et alati, kui pingestuvad äärmuseni USA ja Venemaa suhted, siis on täiesti võimalik, et Venemaa mängib selle oma pahameele välja kuskil mujal. Ehk kannab siis oma tegevuse raskuspunkti kuskile mujale üle. Ma ei arva, et nüüd Balti riike ohustaks nüüd mingisugune otsene sõjaline, aga meil tuleb meeles pidada, et kõik see, mis toimud Süürias, võib omada üsnagi otseseid järelmeid ka Eesti julgeolekule."

Eesti lähipiirkonnas toimuva näol on Luige arvates tegu eelkõige surveavaldusega.

"Ma ei usu, et venelased arvavad, et neil õnnestub NATO-lt midagi erilist välja pressida, et NATO viiks oma väed Balti riikidest minema. Seda ma pean ülimalt ebatõenäoliseks. Aga tegu on, jah, sellel piltlikult julgeoleku malelaual omapoolsete panuste kiire tõstmisega. Ma meenutan, et need Iskanderid on tõepoolest raketid, mis võivad kanda ka tuumapead. Ja USA presidendivalimiste tsüklis, kus me praegu oleme juba olukorras, kus USA administratsioon on väga nõrga teovõimega ja pärast valimisi veel nõrgema teovõimega - see annab venelastele muidugi akna, mis võimaldab neil paigutada need raketid Kaliningradi ja kui tuleb uus president, siis on see fakt, et need raketid on seal Kaliningradis ning neid sealt enam kuidagi ära ei saa. Ja nii edasi - kindlasti on siin ka teisi samme, mida tehakse, näiteks Krimmi militariseerimine, mis kõik tehakse ära sellel interregnumi perioodil," lausus ta.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

foto
Ringhääling 90. Anekdoote ja tõsijutte Estonia teatrist
Eredaid helihetki arhiivist. Anekdoote ja tõestisündinud jutte Estonia teatrist räägivad estoonlased Alfred Mering, Paul Mägi, Eva Meil, Sophie Sooäär ja Eri Klas. Saate toimetas Edgar Selberg. Saade oli esmakordselt eetris 3. jaanuaril 1967.

R2 aastahiti hääletus