ERR Brüsselis: jäme ots EL-iga läbirääkimistel on Türgi käes
Võib aimata, et keskpäeval alanud migratsioonikriisi-teemalised kõnelused Türgi ja Euroopa Liidu vahel kestavad varaste hommikutundideni, sest Trügipoolsetele ettepanekutele pole siiani selget vastust antud. Kindel on aga see, et Türgil on mõnevõrra suurem nõudeõigus.
Türgi esitas Euroopa Liidule esmase lepingu, milles esitas omapoolsed nõudmised ja ettepanekud põgenikekriisi lahenduseks. Viimase uuendusena soovis kahekordistas Türgi Euroopa Liidult oodatavat abi kuuele miljardile eurole.
Ettepanekute esitamine ei ole vaid Türgi poliitikute panus, vaid sellele on oma soovitusi andnud ka sakslased. Kuuldavasti on lepingupunktidd heaks kiitnud ka Angela Merkel, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Tuleb öelda, et see tekst ei ole lõplik, seda praegu alles arutatakse. Paratamatult on jäme ots neis kõnelustes Türgi käes, sest Euroopa Liidul on vaja Türgi piir pidama saada. Küsimus on, kui kaugele ollakse valmis nende vastulubadustega minna," lausus ERR-i korrespondent Brüsselis Johannes Tralla.
1. Türgi soovib suveks viisavabadust
Tralla hinnangul on kõige enam kaheldav Türgi soov, et hiljemalt juuni lõpuks sõlmitaks euroliidu ja Türgi vaheline viisavabadus.
"On üsna keeruline uskuda, et selline sõnastus kokkuleppesse jõuab, sest siiani on viisavabadust antud riikidele konkreetsete tehniliste tingimuste, mitte poliitiliste vajaduste järgi," sõnas ta.
2. Nn üks ühe vastu põgenike vahetamine
Ajakirjandusse lekkinud kokkuleppe tekstis - mis ei ole veel lõplik -, on kirjas, et kõik põgenikud, kes Türgist teatud kuupäevast alates Kreekasse jõuavad, saadetakse Türki tagasi. Euroopa Liit peaks võtma vastu sama palju Türgi põgenikelaagris viibivates Süüria sõjapõgenikest, et need oma liikmesriikide vahel laiali jaotada.
"Türgi eeltingimus on, et Kreeka saared peaks enne süsteemi jõustumist põgenikest n-ö puhtaks tegema. On väga küsitav, kuidas see võimalik on, kui iga päev tuleb juurde tuhandeid inimesi," kommenteeris Tralla.
Samuti ennustas Tralla, et probleeme võib tekitada olukord, mil põgenikke Kreekas Türgi poole suunduvatele laevadele hakatakse suunama. "On väga vähe tõenäoline, et nad hea meelega sinna lähevad. Näen siin võimalust paljude dramaatiliste telekaadrite sünniks," märkis Tralla.
Teadmata on ka see, kas põgenike tagasisaatmine Türki on kooskõlas rahvusvaheliste seadustega.
3. Rahaline toetus Türgile
Viimaks ootab Türgi euroliidult rohkem raha Türgis elavate süüria põgenike abistamiseks. Euroopa Komisjonilt oodatakse täiendavat kolme miljardi euro suurust panust, mis loodetavasti järgmise kahe aasta jooksul põgenikekriisi ohjamiseks suunatakse.
Sellega on Türgi rahalised nõudmised kahekordistanud, sest varasemalt lubas EL riigile samuti kolme miljardi euro suurust abi.
"See ongi see, mida liidrid praegu arutavad. Kas see, mida Türgi on valmis vastu pakkuma, on ikka seda väärt?" vahendas Johannes Tralla.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel avaldas enne tippkohtumise algust lootust, et kokkulepe Türgiga saavutatakse. Niisamuti oli positiivselt meelestatud Türgi peaminister Ahmed Davutoglu, kes sõnas, et Türgi on valmis tihedamaks koostööks EL-iga.
Eesti peaminister Taavi Rõivas märkis, et Euroopa Liidu ja Türgi vaheline tegevuskava tööle hakkamine on oluline, sest see aitaks euroliidule avalduvat rändesurvet tähendada.
"Siin on veel mõned nüansid, milles soovitakse kokkuleppele jõuda. Kui jõutakse, siis alles võib öelda, et tegemist teatava murranguga," sõnas ta.
Kreeka peaminister Alexis Tsipras nentis, et põgenikekriisiga tegelemine on riikide ühine probleem: "See ei ole ühe riigi, vaid Euroopa probleem. Seega peame leidma ühise lahenduse."
"Tundub, et täna tuleb taaskord pikk õhtu ja võimalik, et Türgi tippkohtumine võib toimuda varahommikuni," märkis Tralla.
Toimetaja: Greete Palmiste