Karadžić võttis sõjaroimade eest Bosnias "moraalse vastutuse"
1992.-1995. aasta sõja aegne Bosnia serblaste liider Radovan Karadžić, keda Haagi tribunal süüdistab genotsiidis ja teistes sõja- ning inimsusevastastes roimades, nende hulgas Srebrenica massimõrvas, teatas oma kirjalikus 874-leheküljelises kaitsekõnes, et ta võtab "moraalse vastutuse" Bosnia serblaste poolt toime pandud kuritegude eest, kuid eitas tapmiskorralduste andmist.
Karadžići sõnul ei ole endise Jugoslaavia sõjakuritegude tribunali prokuröridel tema vastu mingeid tõendeid ning süüdistas neid kohtumõistmises kogu serbia rahva üle, vahendasid ABC News ja BBC.
69-aastane Karadžić rääkis kohtus, et tema 11-punktiline süüdistus põhineb väitel, et ta oli võtmeisik kuritegelikus vandenõus serblastest enamusega alade puhastamiseks moslemitest ja horvaatidest. Oma kirjalikus põhjenduses väidab Karadžić, et ta ei teadnud moslemitest meeste ja poiste mõrvamisest Bosnia serblaste väe poolt 1995. aasta juulis Srebrenicas - suurimast massimõrvast Euroopas pärast II maailmasõda. Srebrenicas tapeti arvatavalt üle 7500 inimese.
Täna oma kaitsekõnet esitades nägi ta BBC korrespondendi Anna Holligani sõnul välja pigem nagu enesekindel poliitik, mitte aga sõjaroimades süüdistatav, keda ootab eluaegne vanglakaristus.
ÜRO süüdistaja Alan Tieger ütles sel nädalal, et etnilise puhastuse poliitika liikumapanev jõud oli Karadžić.
Kohus andis Karadžićile rääkimiseks aega kümme tundi ning ta esitab oma kaitsekõnet kahel päeval.
Kohtunikud kavatsevad otsuse teha aasta jooksul.
Toimetaja: Heikki Aasaru