Soome ekspert: Vene raketilaevade toomise otsus võis sündida kiirkorras - laevad pole valmis jääoludeks
Soome välispoliitilise instituudi vanemteadur Katri Pynnöniemi peab võimalikuks, et äsja kahe uue raketilaeva saatmine Mustalt Merelt Läänemerele oli Venemaa poolt üsna kiirkorras tehtud otsus, sest nimetatud sõjalaevadele pole veel lisatud jääoludes liikumiseks vajalikku kaitset.
Ajalehega Helsingin Sanomat rääkinud eksperdid on üldiselt arvamusel, et Zeljonõi Dol ja Serpuhhov, mis läbisid teisipäeva õhtul Suur-Belti väina ja viibivad praegusel hetkel Läänemerel, viidi ühest kohast teise demonstratiivse sammuna, mis on seotud kahe teemaga. Esiteks on see juba kevadel Moskva poolt lubatud vastus NATO lisaüksuste saabumisele Balti riikidesse ning teiseks on see seotud ka Süüria konflikti dünaamikaga.
"Venemaa laevastik liigutab oma varustust demonstratiivselt punktist A punkti B. See liigutamine on iseenesest etendus, mille tõlgendamisega luuakse uut reaalsust," selgitas Pynnöniemi.
Ekspert usub, et seda sammu polnud Moskva väga kaua ette planeerinud, sest need kaks sõjalaeva on mõeldud lõunapoolsemate merede jaoks ning seetõttu polnud neil ka Läänemere jääoludeks sobivat seadistust.
Kaptenmajor Ossi Liimatainen Riigikaitsekõrgkoolist ei usu, et nimetatud sõjalaevu saaks ka tulevikus Läänemerel näha.
"Nii kaua, kui laevastikku on kasutatud poliitilise ja sõjalise vahendina, on selline jõu näitamine maailma meredel olnud tavapärane, seda on teinud ka teised suurvõimud nagu Suurbritannia, USA ja Prantsusmaa. See on osa sellisest demonstratsioonist, millega saab oma võimu näidata üle kogu maakera," märkis ta.
"Uus asi on ainult see, et varem pole Läänemerel olnud sellised sõjalaevu, mis on Venemaa mereväe poolt juba operatiivkasutusse võetud ja millel on peal ka kasutusvalmis Kalibr-raketisüsteem. Peterburis ehitatavatel laevadel on testimiseks neid pardale küll paigaldatud," rääkis Liimatainen.
Venemaa kasutab raketilaevade Kaliningradi toomiseks üllatavalt pikka marsruuti
Soome sõjandusekspert Arto Pulkki pidas kolmapäeval Ylele antud intervjuus küllaltki erakordseks ka seda, et äsja Läänemerele jõudnud ja allikate kinnitusel Kaliningradi suunduvad Vene raketilaevad toodi Mustalt merelt kohale Vahemere ja Atlandi ookeani kaudu.
"Need laevad on ehitatud selliselt, et neid saab tuua Kaspia merelt Mustale merele sealsete kanalite kaudu ning seega ka mööda Doni ja Volgaga seotud kanaleid," selgitas ekspert Yle uudistele.
Seega oleks saanud laevasid tuua Sevastopolist Kaliningradi ka lühemat ja turvalisemat marsruuti kasutades. Praegu tehtud otsusel võib olla mitu põhjust, sealhulgas võib rolli mängida ka Venemaa teiste sõjalaevade liikumine samal perioodil.
"Need kaks laeva esindavad Venemaa kõige uuemat varustust. Võib-olla sooviti testida, kuidas ranniku lähedal toimuvaks liikluseks mõeldud laevad Atlandi ookeaniga hakkama saavad," lausus Pulkki.
Ekspert ei pea üllatavaks, et Venemaa soovib oma uuemaid laevu Läänemerele tuua. "Venemaa Balti laevastiku laevad on suhteliselt vanad. Seda, kuidas see muudab Läänemere sõjalist olukorda, näitab tulevik," nentis Pulkki.
NATO kinnitas kahe Vene sõjalaeva Läänemerele saabumist
NATO kinnitas kolmapäeval, et Läänemerele saabus hiljuti kaks Vene sõjalaeva.
"Võime kinnitada, et kaks Vene sõjalaeva saabus hiljuti Läänemerele," ütles BNS-ile NATO Brüsseli pressiatašee Dylan White.
Need laevad võivad olla relvastatud tuumakandevõimekusega rakettidega Kalibr. Sellised kompleksid tulistavad 2600 km kaugusele. Laevade liikumisest Läänemere poole teavitasid varem Suurbritannia ja Vene meedia.
White rõhutas, et Venemaal on õigus tegutseda rahvusvahelistes vetes, kuid see osutab järjekordselt Moskva sõjalisele aktiivsusele NATO piiril.
"See näitab suurema läbipaistvuse vajadust ja riskide maandamist meie suhetes Venemaaga. NATO on valmis selles küsimuses dialoogi jätkama," sõnas atašee.
Allikas: kaks Vene raketilaeva liituvad Balti laevastikuga
Vene Balti laevastiku laevarühma tugevdatakse lähipäevil kahe väikese raketilaevaga Zeljonõi Dol ja Serpuhhov, mis lõpetavad neil päevil ületuleku Musta mere laevastikust, ütles varem Interfaxile olukorda tundev allikas.
"Kahe rakettidega Kalibr-NK relvastatud väikese raketilaeva ilmumisega Läänemerele suurenevad märgatavalt Balti laevastiku võimalused hävitada võimalikke sihtmärke Põhja-Euroopa piirkonnas, mis on täiesti mõistetav seoses USA raketitõrjeelementide paigutamisega Poolasse," selgitas ta.
Ametlikult ei ole kahe seni Musta mere laevastikku kuulunud raketilaeva retke eesmärgist teatatud.
Euroopa internetiportaalid kirjutasid nädala alguses, et tiibrakettidega Kalibr-NK relvastatud Musta mere laevastiku väikesed raketilaevad Serpuhhov ja Zeljonõi Dol jõudsid kaugretke käigus Põhjamerele ja võivad edasi siirduda Läänemerele.
Uudisteagentuur Interfax kirjutas, et Serpuhhov ja Zeljonõi Dol siirdusid Sevastopolist nende jaoks teisele kaugretkele oktoobri alguses. Vahemerel saatis neid puksiir SB-36. Nad külastasid Maltat ja Hispaania eksklaavi Ceutat.
Nende laevade esimesel kaugretkel 19. augustil andsid nad tiibrakettidega Kalibr kolm lööki islamistide äärmusrühmituse Al-Nusra Rinde pihta Süürias.
Serpuhhov ja Zeljonõi Dol on projekti 21631 neljas ja viies laev, mis anti Musta mere laevastikule üle 2015. aasta lõpus. Selle projekti järgi ehitatud kolm esimest laeva kuuluvad Kaspia flotilli. Kõik need on ehitatud Zeljonõi Doli laevatehases ja suudavad korraga kaasa võtta kaheksa raketti Kalibr-NK või Oniks.
Toimetaja: Laur Viirand