Luik: tegelik töö algab alles pärast tippkohtumist
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik kinnitab, et NATO on ühtne, mida näitab ka otsus paigutada liitlasväed Balti riikidesse. Eesti jaoks aga tegelik töö alles nüüd algab.
NATO tippkohtumisel rõhutatakse alliansi ühtsust ja otsitakse tasakaalu, kuidas Venemaaga suhelda, sellal kui maailma ajakirjandus raporteerib mõradest riikidevahelises sõjalises koostöös.
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse juht Jüri Luik kinnitab, et ühtsustunne on siiski väga hea.
"Raske oleks leida paremat märki ühtsusest, kui see, et riigid on otsustanud kokku panna oma relvajõud, otsustades saata nad mitte kaugele Vene piirist. Kui mõnedele riikidele tuleb see otsus lihtsamalt, siis paljudele riikide on see kindlasti hiigelsuur samm. Nii et ma usun, et see ühtsuse pool on korras," kinnitas Luik.
"NATO on ju riikide poolt kokku pandud allianss. Kui vaatame uudiseid, mis tulevad Saksamaalt või Prantsusmaalt, siis on selge, et Vene-poliitika on seal juba sisepoliitilise vaidluse objekt," selgitas Luik. Ta rõhutas, et ühtsus on olemas, ent riigiti on käimas ka tugev sisepoliitiline debatt Vene teemal.
Otsus sündis pika töö tulemusel
Luik kinnitas, et NATO otsus väed Balti riikidesse saata tuli tugeva selgitustöö tulemusena ning tee selle otsuseni ei kulgenud kergelt.
"Loomulikult selle viimase lükke tegi Venemaa ise, kes, rünnates Ukrainat, viis kõigi inimesteni, kes võisid enne kahelda, et Balti riikide kaitse kohalike vägadega on tegelikult ainus võimalus. Aga selleks, et nii kaugele jõuti, oli enne kriisi tehtud ära suur töö, moodustatud intellektuaalne raamistik, et inimesed tuleksid niisuguse mõtte peale, et nad oleksid valmis tegutsema," andis Luik protsessidest aimu.
Luige sõnul aitas otsuseni jõuda see, et Eesti on käitunud hea partnerina.
"Väga paljud Eesti sõdurid on hukkunud Afganistanis ja Iraagis. Me alati rõhutasime, et meie võitleme seal oma liitlaste eest, ühise julgeoleku eest, ja täna me näeme, et meie liitlased, kasvõi needsamad britid, on valmis tulema Balti riikidesse ja oma lippu siin maha panema," näitlikustas Luik.
"Alati juhiti meie tähelepanu sellele, et poliitiline olukord ei ole nii pingeline, et heidutust võib tagada teiste vahenditega, õhuturbest piisab jne. Täna on selge, et see on täiesti võimatu. Vaadates Vene vägesid Balti riikide piiri taga, on täiesti selge, et Vene vägesid saab heidutada ainult vägedega, mis asuvad meie territooriumil," kinnitas Luik.
Luik usub, et Balti riikidesse saabuvate vägede mõju ulatub ka üle Balti riikide ja Poola piiride.
Kaitsekeskuse juht avaldas kahetsust, et otsust juba mitu aastat tagasi ei tehtud, kuid oli rahulolev, et see nüüdki vastu võeti.
"See on ka märgiks Moskvale, et ei ole mõtet oma naabritega tüli kiskuda."
Luik tunnustas Ameerika Ühendriikide vägesid, mis tegutsesid kohe, kui olukord nõudis, jäämata NATO otsust ära ootama.
"USA jätab nüüdki Balti riikidesse terve brigaadi, mis hakkab ringi liikuma lisaks NATO vägedele. Liitlased on valmis ka kahepoolselt väga kiirelt tegutsema," kiitis Luik. "Usun, et aastatepikkune töö on ennast nüüd kuhjaga ära tasunud."
Taristu on olemas
Peamine töö algab Eesti jaoks aga alles nüüd, mil otsus vägede toomiseks on vastu võetud.
"Nüüd tuleb see kõik kiirelt käima panna. Peame vaatama, et oleks logistiline baas, kuhu nad paigutada, kus õppusi läbi viia jne - tegelik töö algab pärast tippkohtumist."
Luik kinnitas, et Eestil on korralik taristu Tapa baasi ja Ämari lennuvälja näeol olemas.
Toimetaja: Merilin Pärli