NATO otsustas kohalolekut Ida-Euroopas tugevdada, Balti riikidesse tulevad staabid
NATO kaitseministrite kohtumisel Brüsselis jõuti täna otsusele kiirreageerimisvägede suurendamises 30 000 sõjaväelaseni. Eriti kõrge valmidusega üksusesse hakkab kuuluma 5000 sõjaväelast. Mitmesse riiki, sealhulgas Eestisse tulevad aga rahvusvahelised staabid.
Stoltenberg ütles NATO kodulehe teatel, et tänased otsused tagavad selle, et "meil on õiged jõud õigel ajal õiges kohas".
"Me otsustasime, et see väga kõrge valmisolekuga üksus (Spearhead Force - Toim.) koosneb 5000-mehelisest maaväebrigaadist. Neid toetavad õhujõud, merevägi ja eriüksused," rääkis Stoltenberg ja lisas, et Spearhead Force'i võivad eriti suure kriisi korral toetada veel kaks brigaadi. "Kokku hakkab NATO kiirreageerimisvägedesse (NATO Response Force - Toim.) kuuluma 30 000 sõjaväelast."
NATO väga kõrges valmisolekus üksuse mehitavad lähiaastatel 6 riiki - Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola, Hispaania ja Suurbritannia. Selle kiirreageerimisjõu juhtivelement peaks sihtkohas olema 48 tunni jooksul, ent selle lähetamiseks on vajalik Põhja-Atlandi nõukogu heaksiit.
Kaitseministrid otsustasid ka koheselt luua kuus rahvusvahelist staapi ja kontrollüksust: need hakkavad asuma Bulgaarias, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Rumeenias. "Kui tekib kriis, siis need staabid tagavad, et liikmesriikide ja NATO jõud üle kogu alliansi on võimelised algusest peale ühiselt tegutsema. Need võimaldavad paremini kiirreageerimisüksustel tegutseda. Lisaks toetavad nad kollektiivkaitse kavandamist ning aitavad koordineerida treeninguid ja õppusi," selgitas peasekretär.
Lisaks otsustati täna, et Gruusiasse saadetakse ekspertide rühm, kes hakkab sealseid võimuesindajaid kaitsereformide läbiviimisel nõustama.
Tegemist on kaitseministrite esimese kohtumisega pärast mullust Walesi tippkohtumist, kus riigipead otsustasid suurendada alliansi valmisolekut Ukraina kriisi tõttu suurenenud sõjalistele ohtudele.
Mikser: otsustusmehhanism on välja töötamisel
Eesti kaitseminister Sven Misker tunnistas, et uue kiire üksuse lähetamiseks on vajalik Põhja-Atlandi nõukogu heakskiit. "See on tõesti poliitiline konsensuslik otsus. Väljatöötamisel on mehhanism, kuidas seda otsust loetud tundide jooksul langetada. On selge, et nii kõrges valmisolekus üksust on mõtet hoida ainult siis, kui on olemas protseduur, kuidas tema kasutamise otsus langetada loetud tundide jooksul," selgitas Mikser "Aktuaalsele kaamerale".
Üks otsus, mis tõenäoliselt kiiremini realiseerub, puudutab staabielementide loomist, mis peaksid juhtima kriisi või ka õppuste korral lähetatavaid üksusi. Üks selline juhtimiskeskus luuakse ka Eestisse ja Mikseri sõnul juba lähikuudel.
"Me oleme deklareerinud oma valmidust võõrustada sellist üksust kas või järgmisest nädalast. Tegelikult me oleme eraldanud tööruumid ja vahendid ja oleme praegu protsessis, et valida välja ja määrata kohtadele Eesti-poolne personal. Tegemist on staabielemendiga, mis koosneb ühelt poolt vastuvõtva riigi staabiohvitseridest, teiselt poolt liitlasriikide staabiohvitseridest," rääkis Mikser.
Mikseri sõnul jätkuvad kahepoolsed läbirääkimised USA ja teiste liitlastega varustuse eelpaigutamise osas. Kuupäeva, mil Ühendriikide lahingutehnika Eesti staapidesse võiks veereda, Mikser nimetada ei soovinud.
Küll aga lepiti täna kahepoolsel kohtumisel Suurbritanniaga kokku, et maist septembrini baseeruvad Ämaris õhuturbe missiooni raames 4 Briti hävitajat.
Ekspert: uuel staabil saab olema kaks põhilist funktsiooni
Rahvusvahelise Kaitseuuringute keskuse asedirektori Martin Hurda sõnul saab Eestisse tuleval NATO staabil olema teadaolevalt kaks funktsiooni - esiteks koordineerida NATO liitlasvägede tulekut Eestisse, õppustel osalemist ja õppuste korraldamist ning teiseks planeerida nende vägede tegevust ka laiemalt, mitte ainult seoses õppustega.
"Siia peaks tulema kümneid välisriigi ohvitsere, kes mõne aja möödudes on hästi kursis Eesti oludega. Sellega, mida Eesti kaitsevägi suudab teha, mis siia on vaja kriisi- ja sõjaolukorras juurde tuua. Nii et teadmine Eestist NATO-s suureneb ja samamoodi Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Bulgaaria kohta," lausus Hurt "Aktuaalsele kaamerale".
Toimetaja: Sven Randlaid, Laur Viirand