Senatis tunnistusi andnud FBI juht ei vastanud, kas Trumpi meeskonna ja Moskva suhteid uuritakse
Föderaalse Juurdlusbüroo (FBI) juht James Comey jättis Senatis toimunud kuulamisel, kus arutati Venemaa küberrünnakuid ja muud mõjutustegevust, vastamata küsimustele, kas tema büroo andmetel leidis presidendivalimiste ajal aset kohtumisi Trumpi meeskonna ja Venemaa valitsuse esindajate vahel ning kas FBI uurib praegu seda teemat.
Lisaks FBI juhile oli teisipäeval Senati luurekomitee ees aru andmas ka luuredirektor (DNI) James Clapper ning Luure Keskagentuuri (CIA) juht John Brennan. Eelmisel nädalal andsid Clapper, riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) juht Michael Rogers ja kaitseministeeriumi abi luureküsimustes Marcel Lettre tunnistusi Senati relvateenistuse komitee ees, vahendasid Poltico, Reuters jt.
Comey ütles teisipäevasel kuulamisel, et ta ei saa pooleliolevaid uurimisi avalikult kommenteerida ning see tekitas Demokraatlikku Parteisse kuuluvate senaatorite seas teravat vastukaja, sest viimased asusid kohe viitama Comey kirjadele, mille ta saatis vahetult enne presidendivalimisi Kongressile.
Vähem kui kaks nädalat enne valimisi, 28. oktoobril teatas Comey, et FBI on avanud uue juurdluse seoses Clintoni elektronkirjavahetusega tema välisministriks oleku päevilt. Comey ütles siis, et agentuur kavatseb välja selgitada, kas uutes avalikuks tulnud e-kirjades on salajast informatsiooni, ning ühtlasi anda hinnang nende tähtsuse kohta uurimisele.
Vaid kaks päeva enne valimisi teatas ta oma teises kirjas, et uutes e-kirjades mingit rikkumist ei avastatud ning et FBI ei muuda oma juulikuist soovitust Clintonile mitte süüdistust esitada.
Demokraadid on korduvalt süüdistanud FBI juhti, et nimetatud kirjad kahjustasid presidendivalimiste eel Clintoni võimalusi ning teisipäevane kuulamine oli esimene kord, kui Comey pärast valimisi avalikkuse ette ilmus. "Ma ei suuda jätta tähele panemata teie avaldusega seotud irooniat, kuid liikugem asjaga edasi," kommenteeris Maine'i senaator Angus King.
"Ma ei saa kommenteerida juurdlusi, mida me viime läbi või siis ei vii, sellisel avalikul foorumil nagu see siin. Seega ei saa ma vastata ei ühel ega teisel viisil," põhjendas Comey.
Oregoni senaator Ron Wyden aga jätkas teemat ja avaldas soovi, et FBi avaldaks enne 20. jaanuari ehk uue presidendi ametisse astumist salajast infot mitte sisaldava ülevaate, mis käsitleks kõrge Vene diplomaadi väiteid, et valimiste ajal hoidis Moskva ühendust Trumpi kampaaniameeskonnaga. "Ma arvan, et Ameerika inimestel on õigus sellist asja teada," lisas senaator.
Comey märkis, et tõenäoliselt pole tal võimalik teemat avalikult enne 20. jaanuari kommenteerida.
Virginia senaator Mark Warner avaldas omakorda arvamust, et komitees käimas olev uurimine peaks pöörama rohkem tähelepanu võimalikule valimistaegsele koostööle Trumpi meeskonna ja Venemaa valitsuse vahel. Senaatori sõnul pole eesmärgiks valimistulemuse kahtluse alla seadmine, kuid tema sõnul peab uurimine olema põhjalik.
Tema arvates peaks komisjoni uurimine keskenduma laiemalt kolmele teemale - Venemaa küberrünnakud ja varastatud infirmatsiooni avalikustamine; riigimeedia ja teiste vahendite kasutamine Venemaa poolt, et oma eesmärkide nimel mõningaid uudiseid võimendada või libauudiseid levitada ning kolmandaks Venemaa valitsuse, agentide või kaastööliste kontaktid ükskõik milliste valimismeeskondade või kandidaatidega.
Muuhulgas väitis Warner Obama administratsiooni hinnangule tuginedes, et Venemaa häkkimisoperatsioon tabas ka Vabariiklikku Parteid, kuid Moskva on otsustanud neid andmeid veel mitte kasutada.
Reedel luureametite poolt avalikustatud raportis on jõutud järeldusele, et Venemaa vastutab nii Demokraatlikku Parteid tabanud küberrünnakute kui laiema mõjutuskampaania eest ning et nende tegevuste eesmärgiks oli õõnestada usaldust demokraatide vastu ning samas ka aidata kaasa Trumpi võidule.
Pühapäeval andis aga senaator Lindsey Graham mõista, et luureringkondades juba uuritakse võimalikke kontakte Trumpi meeskonna ja Moskva vahel.
Vabariiklasest luurekomitee juht: mul pole põhjust agentuuride järeldustes kahelda
Senati luurekomitee vabariiklasest esimees Richard Burr ütles teisipäeval, et tal pole mingit põhjust kahelda luureametite järelduses, et Venemaa vastutab 2016. aasta presidendivalimiste ajal aset leidnud küberrünnaku eest.
Põhja-Carolina senaator märkis, et lähtudes briifingust, mis käsitles raporti allikaid, pole tal alust tulemustes kahelda.
Samas rõhutas ta, et komitee algatab ka mõlema erakonna esindajaid kaasava uurimise, et raporti allikaid uurida ning seetõttu taotletakse luureametitelt ka võimalikult suurele hulgale tõenditele.
"Ma tahan kinnitada oma kolleegidele siin komitees, et me järgneme nendele luureandmetele ükskõik kuhu need ka ei viiks ning me analüüsime neid erapooletult," sõnas Burr.
Vabariiklasest komitee juhi toetus raportile on vastuolus presidendiks valitud Trumpi avaldustega, sest viimane pole ise veel selgelt välja öelnud, kas ta nõustub raporti järeldustega. Trump ise sai raporti salastatud versioonist ülevaate möödunud nädala reedel.
Pärast seda teatas tulevane Valge Maja personaliülem Reince Priebus, et Trump nõustub raporti järeldustega. Samas järgmine riigipea ise pole otsesõnu sellist avaldust veel teinud.
Trump on ise lubanud sellel teemal rääkida ka oma kolmapäevasel pressikonverentsil, kus ta peaks tegema teatavaks ka meetmed, kuidas ta eemaldab end presidendi ametiajaks oma äriimpeeriumist ning väldib riigipeana võimalikke huvide konflikte.
Venemaa küberrünnakuid uurib praegu kolm Senati komiteed - relvateenistuse komitee, luurekomitee ja välisasjade komitee.
Clapper: suur osa raportist on salastatud allikate kaitseks
Luuredirektor James Clapper ütles teisipäeval komitee ees tunnistusi andes, et luurekogukonna raport tugineb nii inimestest allikatele, tehnilisele andmekogumisele kui ka avalike allikate analüüsimisele.
Clapperi sõnul on suur osa raportist salastatud eelkõige seetõttu, et kaitsta jälitusmeetodeid ning eelkõige inimestest infoallikaid.
Toimetaja: Laur Viirand