Karadzic mõisteti süüdi Srebrenica genotsiidis

Video
24.03.2016 11:19
Rubriik: Välismaa

Endise Jugoslaavia territooriumil sooritatud sõjakuritegude tribunal Haagis tegi täna otsuse Bosnia serblaste kunagise juhi Radovan Karadzici suhtes ja mõistis ta süüdi 11 kuriteoepisoodist kümnes.

Kohus otsustas, et Karadzic on süüdi 1995. aasta Srebrenica genotsiidis ja üheksas teises sõjakuriteos, vahendasid Reuters ja Yle.

Ta mõisteti 40 aastaks vangi. Karadzici advokaat teatas, et tänane otsus kaevatakse edasi.

Karadzic mõisteti õigeks ühes teises genotsiidisüüdistuses Bosnia linnades.

ÜRO kohtunike sõnul on endine Bosnia serblaste juht Radovan Karadzic vastutav inimsusevastaste kuritegude, sealhulgas mõrva ja tagakiusamise eest. Kohtunikud otsustasid ka, et Karadzicil lasub individuaalne vastutus kolm aastat kestnud Sarajaevo ümberpiiramise eest, milles hukkusid tuhanded inimesed.

Kohtunik O-Gon Kwon ütles, et kampaania, mille raames serblaste, moslemite ja horvaatide linna pommitati, ei oleks saanud toimuda ilma Karadzici toeta.

Seoses Srebrenica massimõrvaga teatas kohus, et Karadzic andis enne massimõrva korralduse linna üle võtmiseks.

11 kuriteoepisoodi, milles teda süüdistatakse, leidsid aset aastatel 1992-1995 kestnud Bosnia sõja ajal.

Srebrenicas tapeti 1995. aasta juulis 8000 Bosnia moslemist meest ja poissi. 44 kuud kestnud Sarajevo piiramise ajal suri rohkem kui 11 000 tsiviilelanikku.

Samuti süüdistatakse Karadzicit etnilises puhastuses ehk sadade tuhandete bosnialaste ja Bosnia horvaatide kodudest lahkuma sundimises.

Aastatel 1992-1996 Serblaste Vabariigi (Republika Srpska) presidendiks olnud Karadzic on süüdistusi eitanud. Tema sõnul tegutsesid piirkonna serblased vaid enesekaitseks ning mingist etnilisest puhastusest või Srebrenica veresaunast polnud ta teadlik.

Karadzicit peavad paljud serblased kangelaseks - näiteks Bosnia ja Hertsegoviina koosseisu kuuluva Serblaste Vabariigi praegune president Milorad Dodik avas äsja ühes õppeasutuses ühiselamu, mis on nimetatud Karadzici järgi.

Bosnia moslemid ning horvaadid peavad aga Karadzicit üheks peamiseks sõjakurjategijaks, kelle tegude tõttu kannatavad inimesed ka tänapäeval.

Prokurörid nõudsid 70-aastasele Karadzicile eluaegset vanglakaristust. Kohtuprotsess algas juba 2009. aastal, kuid tõendite, tunnistajate ja dokumentide suure hulga tõttu on see pikka aega veninud.

Karadzic tabati 2008. aastal Serbias pärast seda, kui tal oli õnnestunud end peita 13 aastat. Muuhulgas oli psühhiaatri haridusega mees oma välimust täielikult muutnud ning tegutses avalikult alternatiivmeditsiini eksperdina.

ÜRO julgeolekunõukogu otsusega 1993. aastal asutatud Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal käsitleb praegu viimaseid juhtumeid. Lisaks Bosnia sõjale on tribunali pädevuses ka Horvaatia, Kosovo ja Makedoonia territooriumil aset leidnud sõjakuriteod. Praeguseks on kohtu alla antud 161 isikut.

Tribunal peaks tegevuse lõpetama 2017. aastal ning enne seda tuleb lisaks Karadzicile teha otsus ka Bosnia serblaste omaaegse sõjalise juhi, kindral Ratko Mladici suhtes.

Radovan Karadzic 2008. aastal enne tabamist (vasakul) ning 1995. aasta veebruaris Bosnia serblaste juhina.

 

Toimetas
Laur Viirand, Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Loodusdokk Looduse tantsumeistrid, 1/2: Tants armastuse nimel (Nature's Greatest Dancers, Inglise 2015)
Täna 18:40

Kaheosalise sarja esimeses osas võetakse vaatluse alla loomade käitumine romantika jahil. Nende liigutustes on kadestamisväärset rütmitaju, laitmatut ajastust ja sünnipärast graatsiat. Jääb mulje, et nad otsekui tantsiksid. Kuid erinevalt inimestest teenib iga hüpe, pööre ja keerutus kindlat eesmärki. Värvikasse seltskonda kuuluvad uhke sulestikuga paradiisilinnud, vöödilise sabaga kattad ehk kassleemurid ja sõjakunste valdav lehekonn.

täna vikerraadios

foto
Ma elan siin. Portugaallane Edgar Duarte

Portugali rahvusest Edgar Duarte on elus mitmeid kordi kolinud. Ta sündis Saksamaal, kuhu vanemad olid omal ajal parema töö pärast kolinud. Kui noormees sai seitsmeteistkümne aastaseks, otsustasid vanemad Portugali tagasi kolida ja elu sujus jälle kenasti. Edgar sai kodust kaasa teadmise, et elus tuleb olla töökas, aus ja sihikindel. Ühe tööreisi käigus kohtus ta Eestist pärit neiuga ja noored armusid.

R2 aastahiti hääletus