Türgi ja Iisrael liiguvad suhete normaliseerimise suunas
Juba paar aastat on Iisrael ja Türgi pidanud Šveitsis ja USA presidendi survel läbirääkimisi, millega loodavad taastada suursaadikute tasandil suhtlemise.
Türgi suhted Venemaaga on keerulises seisus ja Moskva tahab tõestada, et Türgil ei olnud õigust ründelennukit Süüria piiri lähedal alla tulistada. Katkenud kaubandus- ja investeeringusuhete taustal valmistab Ankarale muret tõsiasi, et Türgi saab enamiku gaasist Venemaalt ja seepärast on riik otsinud uusi allikaid. Samas mitte kaugelt, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Vana sõber, aastast 2010 aga vaenlaseks muutunud Iisraeliga kavatsetakse suhted üles soojendada.
Kriisi sattusid naaberriigid pärast seda, kui Iisraeli merevägi ründas blokaadis Gazasse saadetud Türgi abilaeva Mavi Marmara ja tappis vastasseisus 10 inimest.
Zürichis salaja ja juba 2013. aastast peetud läbirääkimistel lepiti ajalehe Haaretz andmeil kokku viies punktis: Iisrael maksab ohvrite omaste jaoks loodud fondi 20 miljonit dollarit; mõlemad saadavad taas pealinna suursaadiku;Türgi parlament lõpetab uurimise nende sõdurite suhtes, kes laeva ründasid; Iisrael lisas nõudmise, et Türgi loobub Hamasi toetamisest ja saadab riigist välja rühmituse ühe sõjalise juhi; Ankara ostab vastutasuks Iisraelilt tema Vahemere maardlast naftat ja vahendab gaasi Euroopasse.
Suhete varasemat normaliseerimist takistasid nii mõlema liidri viimase hetke vastuseis või siis näiteks valimised käesoleval aastal.
2010. aastal nõudis Türgi teravalt ka Hamasi juhitud Gaza blokaadi lõpetamist, kuid seda ei kavatse Iisrael peatada. Samas ei ole lepe endiselt veel lõplik ning sel puuduvad osapoolte allkirjad.
Järgmine asevälisministrite tasemel kohtumine on kavas jaanuaris.
Toimetaja: Merili Nael