Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Inimõiguste kohus arutab uuesti kaebusi Katõni massimõrva asjas
Eile toimunud Euroopa inimõiguste kohtu (ECHR) istungil arutati uuesti 15 Poola kodaniku kaebusi, kes soovivad tõestada, et Venemaa ei ole enam kui 22 000 Poola vangi mahalaskmist II maailmasõja ajal 1940. aastal korralikult uurinud.
Kohtuasjas, mis anti pärast seitsmeliikmelise kohtunikekoja otsust 2011. aasta aprillis üle ECHR-i 17-liikmelisele suurkojale, oodatakse lõplikku otsust selle aasta lõpuks, vahendas Poola Raadio uudisteportaal.
Kaebuse esitanud 15 poolakat on 12 ohvri sugulased.
"Me oleme optimistlikud," ütles üks poolakate advokaatidest Ireneusz Kami?ski uudisteagentuurile PAP. "Oleme ette valmistanud väga tugevad põhjendused, tehes laiaulatuslikke viiteid rahvusvahelisele õigusele ja rahvusvahelise kohtu otsustele. Me loodame, et venelaste poolt ei tule üllatusi."
Moskva võttis pärast raudse eesriide kukkumist süü tapmistes omaks, aastatel 1990-2004 toimunud ametlik uurimine lõpetati.
Strasbourgi kohus otsustas 2011. aasta aprillis, et massimõrv oli "sõjakuritegu" ning et Venemaa võimud olid kümmet kaebuse esitajat "ebahumaanselt kohelnud". Seitsmeliikmelise kohtunikekoja arvamused läksid aga lahku küsimuses, kas kohus on pädev tegema otsust Venemaal toimunud uurimise kohta, kuna Euroopa inimõiguste konventsioon jõustus Venemaal alles 1998. aastal, kaheksa aastat pärast seda, kui Katõni uurimine algas.
Koda jõudis lõpuks järeldusele, et see pole võimalik, kuid poolakate advokaadid loodavad, et suurkoda asub vastupidisele seisukohale.
Kui kaebus 2007. aastal esitati, teatasid kaebajad, et nad ei nõua muud hüvitist peale sümboolse ühe euro. Kui aga kaebusega ühines rohkem ohvrite perekondi, hakati nõudma suuremaid hüvitisi.
Kaebuse esitajaid toetavad Poola valitsus ja mitu vabaühendust, nende hulgas Venemaa inimõiguste rühmitus Memorial ja Amnesty International.
Kaebuse esitanud 15 poolakat on 12 ohvri sugulased.
"Me oleme optimistlikud," ütles üks poolakate advokaatidest Ireneusz Kami?ski uudisteagentuurile PAP. "Oleme ette valmistanud väga tugevad põhjendused, tehes laiaulatuslikke viiteid rahvusvahelisele õigusele ja rahvusvahelise kohtu otsustele. Me loodame, et venelaste poolt ei tule üllatusi."
Moskva võttis pärast raudse eesriide kukkumist süü tapmistes omaks, aastatel 1990-2004 toimunud ametlik uurimine lõpetati.
Strasbourgi kohus otsustas 2011. aasta aprillis, et massimõrv oli "sõjakuritegu" ning et Venemaa võimud olid kümmet kaebuse esitajat "ebahumaanselt kohelnud". Seitsmeliikmelise kohtunikekoja arvamused läksid aga lahku küsimuses, kas kohus on pädev tegema otsust Venemaal toimunud uurimise kohta, kuna Euroopa inimõiguste konventsioon jõustus Venemaal alles 1998. aastal, kaheksa aastat pärast seda, kui Katõni uurimine algas.
Koda jõudis lõpuks järeldusele, et see pole võimalik, kuid poolakate advokaadid loodavad, et suurkoda asub vastupidisele seisukohale.
Kui kaebus 2007. aastal esitati, teatasid kaebajad, et nad ei nõua muud hüvitist peale sümboolse ühe euro. Kui aga kaebusega ühines rohkem ohvrite perekondi, hakati nõudma suuremaid hüvitisi.
Kaebuse esitajaid toetavad Poola valitsus ja mitu vabaühendust, nende hulgas Venemaa inimõiguste rühmitus Memorial ja Amnesty International.
Toimetaja: Heikki Aasaru