Šveitslased hääletasid kodanikupalga vastu
Esialgsete valimistulemuste põhjal lükkasid šveitslased tagasi umbes 2200 euro suuruse kodanikupalga kehtestamise. Tegu on olulise hoobiga rahvusvahelistele huvigruppidele, kes peavad kodanikupalga kehtestamist vajalikuks heaoluriigi säilitamisel. Praeguste hinnangute kohaselt pooldas kodanikupalka ainult 22 protsenti referendumil osalenutest.
Šveits on maailma üks rikkaimaid majandusi ning seda küsimust, et äkki kodanikupalga maksmiseks lihtsalt raha ei jätku, seal loomulikult ei tekkinud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Valitsus oli siiski kodanikupalga vastu, leides, et riigikulude järsk tõstmine praegusega võrreldes kolmekordseks on siiski vastutustundetu, ehkki toime tulla on sellega võimalik.
Parempoolsete valijate jaoks aga sai otsustavamaks põhimõtteline küsimus, kas inimestele ikka võib raha anda lihtsalt niisama, selle eest mitte mingit isiklikku panust vastu ootamata.
"Me räägime väga suures rahasummast, mis, selmet innustada inimesi, kes tõepoolest suudavad tööd teha, tööle minema ja rahaliselt sõltumatud olema, innustab inimesi mitte midagi tegema ja ma arvan, et see on meie väärtuste ning sotsiaalse sidususega vastuolus," arvas Šveitsi radikaalliberaalse partei liige Nathalie Fontanet.
Kuid ka vasakpoolsete ringkondades ei leidnud referendumil olnud idee kodanikupalgast sooja vastuvõttu. Nemad leiavad, et kodanikupalk annab valitsejaile suurepärase võimaluse edaspidi igasugusest huvist vaesema rahva käekäigu vastu üldse loobuda.
"See tingimusteta kodanikupalk on mõeldud asendama osa praegusest palgast, mis tähendab, et inimesed hakkavad vähem palka saama, mis väikese ja keskmise sissetulekuga inimeste olukorda halvendab," leidis ametiühingutegelane Veronique Polito.
Kodanikupalga vastu hääletanud Melanie tunneb, et solidaarsuse puudumise risk ühiskonnas on liiga suur: "Ma kardan, et on tegelik oht, et kui inimeste põhivajadused kodanikupalgaga kaetakse, ei tunne ühiskond end enam vastutavana nende eest, kes tõesti endaga ise hakkama ei saa."
Radikaalsete majandusteadlaste väljapakutud ning pikka aega täiesti nurga taha jäänud idee kodanikupalgast on viimase kümne aastaga jõudnud väga tugevasti ühiskondliku arutelu peavoolu. Seega on põhjust arvata, et vaidlused kodanikupalga poolt ja vastu tänase Šveitsi referendumiga veel ei lõppe.
Hääletusel võeti vaid põhimõtteline seisukoht, arutlusest jäi välja see, kui suur kodanikupalk peaks olema või kuidas seda rahastada tuleks.
13,8 protsenti šveitslastest elab allpool vaesuspiiri, mis definitsiooni järgi on 60 protsenti keskmisest sissetulekust. See on 29 500 franki ehk 26 560 eurot aastas (u 2213 eurot kuus).
Kodanikupalga ehk põhisissetuleku kehtestamise poolt räägib sissetulekust lähtuvate toetustega võrreldes vähemkulukas haldamine ja selgem kontroll.
Samuti aitab see vältida olukorda, kus inimene ei nõustu vastu võtma tööd, mille eest saadav palk on toetusest väiksem.
Vastuargument on, et kodanikupalk toob kaasa kõrgemad maksud ega innusta eriti töötama.
Aruteludes on räägitud summast umbes 2500 franki ehk 2250 eurot kuus. Ametnike sõnul tähendaks see rohkem kui 25 miljardi frangi suurust lisakulu aastas.
Toimetaja: Marek Kuul, Arni Alandi, Greete Palmiste
Allikas: BNS, "Aktuaalne Kaamera"