ERR Brüsselis: Londoni jaoks on oluline kuulda, et nad ei pea osalema Euroopa Liidu föderaliseerumises
Euroopa Liidu valitsusjuhid loodavad neljapäeval Brüsselis alanud Ülemkogul leppida kokku Suurbritannia liidus jätkamise tingimustes.
Ülemkogu presidendi Donald Tuski sõnul ei ole mingit garantiid, et kokkulepe sünnib, sest poliitilised erimeelsused püsivad, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"See on murranguline Ülemkogu, mul pole selles mingit kahtlust," nentis Tusk.
Eelkõige võib vaidlusi oodata madalapalgaliste toetuste ja lastetoetuste üle, mida Suurbritannia tahab Euroopa Liidust sisserändajatele piirata. London tahab samaaegselt suurendada autonoomiat liidus ja ka suuremat sõnaõigust euroala otsustes.
"See saab olema raske. Ma võitlen Suurbritannia eest. Kui ma saan hea kokkuleppe, siis ma võtan selle vastu, aga ma ei nõustu kokkuleppega, mis ei vasta meie vajadustele," kommenteeris Suurbritannia peaminister David Cameron.
"Ei saa olla nii, et mõndadele kehtivad reeglid ja teised võivad valida," leidis omakorda Kreeka peaminister Alexis Tsipras.
Prantsusmaa president Francois Hollande sõnas, et kokkulepe on võimalik, kui teatud tingimused täidetakse.
"Suurbritannia peaks jääma Euroopa Liitu, see on mu soov, aga samal ajal peab saama EL edasi liikuda ja ükski riik ei tohiks saada vetoõigust. Samuti ei tohiks ükski riik eirata ühiseid reegleid ja ühiseid institutsioone," rääkis ta.
"On asju, mida peame veel täpsustama, aga mul on mulje, et kõik annavad endast maksimumi, et kokkulepe vastaks tingimustele, mis lubaksid Suurbritannial jääda EL-i. See on Saksamaa vaade, aga on väga tähtis, et kokkuvõttes otsustavad britid," sõnas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.
Itaalia peaminister Matteo Renzi tunnistas, et on üsna optimistlik. "Ma arvan, et kokkulepe sõlmitakse ja me näeme seda lähitundidel. Ma olen üsna optimistlik. Ma arvan, et kokkulepe sõlmitakse ja me näeme seda lähitundidel."
Tralla: selleks, et kõik oleksid õnnelikud, on vaja keerulist sõnamängu
ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla rääkis kokkuleppe saavutamine eeldab üsna keerukat ja tasakaalustatud sõnademängu.
"Londoni jaoks on täna öösel oluline kuulda, et nad ei pea osalema Euroopa Liidu föderaliseerumises ja mõiste, mille me leiame aluslepingutest - "üha lähem liit" - ei kohusta Suurbritanniat kunagi osaks saama millestki, mida võiks tinglikult nimetada "Euroopa ühendriikideks". Samas ei taha Euroopa föderaalsema tuleviku nimel tegutsejad, näiteks Belgia valitsus, loobuda sellest olulisest teenäitajast Euroopa senises integratsioonis," selgitas ta.
"Nii et siin saab ilmselt olema üsna keeruline ja oluline sõnademäng, mis rahuldaks nii neid, kes soovivad, et Euroopa Liidu liikmesriigid järgnevatel aastatel-aastakümnetel üksteisele läheneksid, ja siis Suurbritannial, kes seda ilmselt ei soovi. Et kõik oleksid õnnelikud," lisas Tralla.
ERR-i korrespondent peatus ka brittide nn euroala otsustes kaasa rääkimise teemal.
"Prantsusmaa on korduvalt rõhutanud, et brittidele, kes ei ole euroala liikmed, ei tohi anda ka euroala ja pangandusliidu otsuste puhul vetoõigust. Kõlab igati loogiliselt, aga kardetakse, et selleni võib viia Londonile välja pakutud nn hädapiduri mehhanism, mis põhimõtteliselt lubaks brittidel viia neile ebasobivad otsused, mis on langetatud siis euroala rahandusministrite tasemel, hoopis Ülemkogu laua taha. Teoreetiliselt võib Ülemkogus neid otsuseid siis vetostada ja seda protsessi pidurdada, aga need mustandid, mida mina näinud olen, seal on küll mustvalgelt öeldud, et britid ei saa euroala edasist integreerumist takistada," märkis Tralla.
Mida Inglismaale tööle läinud eestlastel sündivast kokkuleppest karta või loota on?
"Briti peaminister David Cameron tahab Euroopa Liidust saabuvad sisserändajad madalapalgaliste toetustest ilma jätta ja teha seda ühe korra ja vähemalt neljaks aastaks alates siis töösuhte sõlmimisest. Siin tekitab vaidlusi, et mitu aastat selline erandlik olukord Suurbritanniasse saabujatele kehtida saab - kas näiteks üks aasta või koguni 10 aastat," rääkis ajakirjanik.
"Mitmed Ida- ja Kesk-Euroopa riigid eesotsas Poolaga seisavad häälekalt selle eest, et see periood oleks võimalikult lühike ja piirduks üksnes madalapalgalistele juurde makstavate toetustega ja vaid neile, kes saabuvad siis Suurbritanniasse pärast seda, kui see lepe on allkirjad saanud. Palju on ka lastetoetuste indekseerimisest juttu olnud, aga väga oluline on just see, et kõik hakkaks kehtima alles neile, kes pärast lepet Suurbritanniasse saabuvad," nentis Tralla.
Toimetaja: Laur Viirand