Briti Iraagi sõja raport annab Blairi tegevusele hävitava hinnangu

Video
6.07.2016 13:54
Allikas: BNS
Rubriik: Välismaa

Briti ekspeaminister Tony Blair viis riigi 2003. aastal halvasti ette valmistatud, kehvalt ellu viidud ja õiguslikult küsitavasse sõtta Iraagi vastu, selgus kolmapäeval kauaoodatud Iraagi sõja raportist.

Endine kõrge riigiametnik John Chilcot ütles raportit esitledes, et see on "aruanne väga halvasti läinud sekkumisest, mille tagajärjed saadavad meid tänase päevani".

Raport avaldati konverentsikeskuses, mille ette kogunes üle 100 sõjavastase protestija. Paljud neist hüüdsid "Blair valetas, tuhanded surid" ja "sõjakurjategija Tony Blair".

Raportist selgus, et otsus liituda USA juhitava sissetungiga langetati kaua aega enne muude võimaluste ammendamist ja valeks osutunud luureandmetele tuginedes.

"28. juulil (2002) kirjutas härra Blair president Bushile, kinnitades, et ta on temaga "ükskõik mis ka juhtuks", ütles Chilcot.

Raportist selgus, et Blair oli 2003. aasta jaanuariks otsustanud, et sõda on tõenäoline, ja aktsepteeris USA ajakava sõjaliseks sekkumiseks märtsi keskpaigas.

Blair asetas Suubritannia diplomaatilise tegevuse ÜRO-s USA taha viisil, mis muutis riigi jaoks äärmiselt keeruliseks hiljem sõjalisest sekkumisest taganemise, selgub raportist.

"Blair ei nõudnud Bushilt kindlaid tagatisi USA plaanide kohta ning ei seadnud Suurbritannia seotust sõltuvusse selliste plaanide puudumisest."

Valitsuse Iraagi-poliitika toetus ekslikele luureandmetele

Ehkki hinnang sissetungi seaduslikkusele ei olnud Chilcoti pädevuses, nimetas ta sõjale õigusliku aluse leidmise protsessi "ebarahuldavaks".

"Me oleme järeldanud, et Ühendkuningriik otsustas liituda Iraagi invasiooniga enne rahumeelsete desarmeerimisvõimaluste ammendumist. Sõjaline lahendus ei olnud viimane abinõu," lausus ta.

Sõjaline sekkumine Iraagis võinuks osutuda mingil hetkel vajalikuks, ent 2003. aasta märtsis ei kujutanud Saddam Hussein endast vahetut ohtu, nähtub raportist.

Sõda õigustati väitega, et Iraagi liidril on massihävitusrelvad. Sissetungi järel jäid sellised relvad leidmata.

Raport asetas selle eest süü luurekogukonnale ning märkis, et valitsus "ülehindas tõendite paikapidavust" Iraagi võimekuste ja kavatsuste suhtes ning kogu valitsuse Iraagi-poliitika toetus ekslikele luureandmetele ja -hinnangutele.

"Iraagi massihävitusrelvadest lähtuva ohu tõsidusele anti hinnanguid kindlusega, millel puudus õigustus. Luurejuhid pidanuks tegema härra Blairile selgeks, et luureandmed ei seadnud väljapoole kahtlust ei seda, et Iraak on jätkanud keemia- ja biorelvade tootmist, ega ka seda, et riik on jätkanud jõupingutusi tuumarelvade väljatöötamiseks," ütles Chilcot.

2002. aasta septembris avaldatud valitsuse toimiku suhtes, kus Briti valitsus väitis, et Iraak suudab seada 45 minutiga töökorda Suurbritanniat ähvardava massihävitusrelva, oli raport vähem kriitiline.

"Puuduvad tõendid luureandmete nõuetevastase lisamise kohta toimikusse ja selle kohta, et Downing Street 10 mõjutas sobimatult teksti koostamist," seisab raportis.

Chilcot: Blair ei suutnud tagada invasioonijärgse plaani olemasolu

Chilcoti sõnul ei suutnud endine peaminister, Tööpartei eksjuht Tony Blair tagada "paindliku, realistliku ja ressurssidega täielikult kaetud" invasioonijärgse plaani olemasolu. Suurbritannia plaanid invasioonijärgse Iraagi suhtes olid endise tippametniku sõnul "täiesti ebaadekvaatsed".

"Hoolimata konkreetsetest hoiatustest alahinnati sissetungi tagajärgi. Kavandamine ja ettevalmistus Iraagiks pärast Saddami oli täiesti ebaadekvaatne," sõnas Chilcot.

Uurimine lükkas tagasi Blairi kinnituse, et kohaliku opositsiooni tugevust, Al-Qaeda esiletõusu ja vägivalda õhutanud Iraani seotust, ei olnud võimalik ennustada, leides, et need olid "invasiooni eel selgelt välja toodud".

Blair: tegutsesin Suurbritannia parimates huvides

Endine peaminister, Tööpartei eksjuht Tony Blair kaitses avalduses oma otsust, öeldes, et tegutses Suurbritannia parimates huvides ning et tegemist oli tema elu kõige raskema otsusega.

"Ma väljendan suuremat kurbust, kahetsust ja vabandan sügavamalt, kui te saaksite eales uskuda või teada," ütles Blair. "Raport teeb selgeks, et valetamist ei olnud, parlamenti ja valitsust ei eksitatud ja puudus salajane pühendumus sõtta minekule."

"Sõltumata sellest, kas rahvas nõustub või ei nõustu minu otsusega astuda sõjalisi samme Saddam Husseini vastu, langetasin selle heas usus ja järgides oma arusaama riigi parimatest huvidest," lausus aastatel 1997-2007 Briti valitsusjuhina töötanud Blair.

Ekspeaminister ütles, et kannab mis tahes vigade eest eranditult täit vastutust, ent usub, et Saddam Husseini kõrvaldamine oli õige ja maailm on Iraagi diktaatorita parem paik.

Blair lükkas tagasi süüdistused, et Iraagi sõda aitas kaasa terrorismi levikule. "Saddam Hussein oli terrorismi allikas," lausus ta.

"See raport peaks kummutama süüdistused pahatahtlikkuses, valetamises ja eksiteele viimises," teatas Blairi kantselei avalduses.

Raporti koostamine võttis aega seitse aastat

2009. aastal algatatud uurimine pidi esialgse kava kohaselt lõpule jõudma aastaga, ent raporti koostamine venis seitsmele aastale. Valminud dokument koosneb 2,6 miljonist sõnast.

Uurimise algatas peaminister Gordon Brown, kes tõusis valitsusjuhiks pärast Tony Blairi, kes juhtis Suurbritannia Iraagi konflikti 2003. aastal. Sõjas kaotas elu 179 Briti sõjaväelast.

Raport hõlmab Suurbritannia seotust Iraagiga aastatel 2001-2009 ja uurib, mis juhtus, kuidas otsuseid langetati ja samme astuti ning milliseid õppetunde saadi.

Sõja kõrghetkeil teenis Iraagis umbes 46 000 Briti sõdurit. 2009. aastaks, mil Briti väed Iraagist välja viidi, oli hukkunud 150 000 iraaklast.

Brown algatas uurimise Iraagi teeninud sõdurite sugulaste survel, kes muretsesid sõja õigustuste ning Briti sõdurite kehva varustuse pärast, mille eest on Briti kaitseministeeriumi tugevalt kritiseeritud.

Iraagis hukkunud Briti sõdurite pered ning rühm parlamendisaadikuid kaalub Blairi kohtusse kaebamist. Muuhulgas on kaalumisel kaebuse esitamine Rahvusvahelisele Kriminaalkohtule (ICC).

Briti peaminister David Cameron kutsus alamkojas omandama Iraagi õppetunde. "Me ei saa kella tagasi keerata, aga saame tagada, et õppetunnid omandatakse ja neile järgnevad teod," lausus peaminister.

Cameroni sõnul on mõned raportis välja toodud puudujäägid tänaseks juba kõrvaldatud. Valitsusjuht tõi näitena eraldiseisvate mehhanismide olemasolu luureinfo hindamiseks ja kasutamiseks.

"Riigi sõtta viimine peab alati olema viimane abinõu. Samas ei tohiks me järeldada, et sõjaline sekkumine on alati vale," manitses Cameron.

Opositsiooniliider Jeremy Corbyn, kes juhib praegu Tööparteid, nimetas Iraagi sõda "valel ettekäändel läbiviidud sõjaliseks agressiooniks", mis levitas terrorismi üle kogu regiooni.

Suurbritannia valus kogemus Iraagis muutis riigi tõrksaks lahingüksuste saatmise suhtes teistele operatsioonidele, ehkki Briti lahingüksused tegutsesid Afganistanis 2011. aasta lõpuni. Liibüas piirdus lääneriikide sekkumine õhusõjaga Muammar Gaddafi režiimi vastaste toetuseks.

Süürias otsustasid lääneriigid mitte astuda sõjalisi samme president Bashar al-Assadi režiimi suhtes ning alustasid 2014. aasta septembris õhurünnakuid äärmusrühmituse Islamiriik (IS) vastu.

IS hõivas 2014. aastal Iraagi põhja- ja lääneosas suured alad. USA alustas sama aasta augustis Iraagis IS-i vastu õhurünnakuid ja moodustas rühmituse vastu rahvusvahelise koalitsiooni, kuhu kuulub ka Suurbritannia.

Brittide osalus IS-i vastases võitluses piirdub õhurünnakutega Süürias ja Iraagis ning Iraagi sõduritele väljaõppe andmisega.

Toimetas
Laur Viirand, Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Muusikadokk Soul Power, 2/4: Kuldsed aastad (Prantsuse/Saksa 2013)
Täna 22:35

On souli kuldaeg. Motowni toodang on vallutanud Ameerika ja jõuab Inglismaale. Mustanahaliste kodanikuõiguste liikumine lööb käed sõjavastase hipiliikumisega. Ees ootavad suured muutused.

täna klassikaraadios

R2 aastahiti hääletus