Euroopa Liidu sanktsioonid näitavad Venemaal esimesi tagajärgi
Euroopa Liidu kehtestatud sanktsioonid Venemaale näitavad esimesi tagajärgi – langenud on nii nafta hind kui ka rubla kurss. Impordikeelul Euroopa Liidu põllumajandustoodetele esialgu veel suurt mõju ei ole.
Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraat tegi vahekokkuvõtte Euroopa Liidu-Venemaa kaubandussuhetest kehtivate sanktsioonide ja keeldude tingimustes, vahendasid ERRi raadiouudised.
Euroopa Liidu Venemaale kehtestatud sanktsioonide eesmärk on poliitiline, tuleneb konkreetsest olukorrast Ukrainas. Sanktsioonid puudutavad kolme sektorit: finantsala, kaitsetööstust ja tundlikke tehnoloogiaid ehk need, mis mõjutavad n-ö lihtsat inimest kõige vähem.
Venemaa seevastu on impordikeelu pannud kõige suuremale ja ka kõige häälekamale sektorile ehk põllumajandusele. Kogu euroliidu põllumajandusekspordist läks Venemaale vaid 4,2 protsenti. Enim kannatab praegu Leedu ja ka Poola kui maailma suurim õunaeksportöör.
Vastastikkused piirangud on kehtestatud Ukraina pärast.
"Sanktsioonid on kahtlemata erakorraline meede. Sanktsioonide eesmärk on ikkagi saavutada mingit positiivset tulemust Venemaa käitumises ja kui see toimub, siis on võimalik neid sanktsioone ka tagasi pöörata ja loomulikult Euroopa Liit omalt poolt on valmis seda tegema," rääkis Euroopa Komisjoni kaubandusdirektoraadi direktor Signe Ratso.
Kaubandusdirektoraadi direktori hinnangul tuleb Eesti ettevõtlusele alternatiivsete turgude otsimine igal juhul kasuks, kui kas ettevõtted pöörduvad sanktsioonide lõppemisel tagasi Venemaale?
"See oleneb loomulikult ettevõtetest. Ma arvan, et ka alternatiivsetele turgudele minek võtab omajagu aega. Kahtlemata on ka sellised tooted, mida on Venemaale veetud ja millele on keeruline leida alternatiivseid turge, näiteks Eestis toodetavad juustud. Pikemas perspektiivis on Eesti ettevõtlusele kindlasti kasulik vaadata ka natuke laiemalt ja mitte ainult Venemaa suunas," arvas Ratso.
Ratso ütles, et Euroopa Liit reageeris Venemaa vastumeetmetele operatiivselt, kasutades seda kui võimalust põllumajandus- ja kalandussektorit korrastada ja otsida alternatiivseid turge. Venemaapoolsed vastusammud on kehtestatud aastaks, milline võiks olla nende mõju?
"Kuivõrd on tegemist toiduainete sisseveokeeluga, sealhulgas ka selliste toiduainete osas, kus Venemaal endal tootmist ei ole või tal ei ole alternatiivse kvaliteediga tooteid pakkuda, siis kahtlemata on ka selliseid tarbijagruppe, kes sellest tulenevalt peavad oma tarbimisharjumusi oluliselt muutma," kinnitas Ratso.
Tema sõnul on Euroopa Liit praegu rakendanud meetmed, mida on võimalik tagasi pöörata ja mis peaksid saavutama maksimaalse jõu Venemaa suhtes ning olema minimaalse mõjuga euroliidu liikmesriikidele.
"Rahaline mõju on ikkagi väike, sest Venemaale on viidud Euroopa Liidu põllumajandustoodangust vaid 4 protsenti. Venemaale endale on tegelikult olulised ka teised momendid nagu nafta hinna langus. Teatavasti on Venemaa kõige suurem naftatoodete eksportöör, nii et see on kindlasti avaldanud talle mõju. Samuti on läinud ka rubla kurss alla. Seal on oma osa ilmselt ka Euroopa Liidu ja teiste riikide poolsetel sanktsioonidel," lausus Ratso.
Tema kinnitusel on sanktsioonidel selge negatiivne mõju Venemaa majandusele olemas. "Iseküsimus on, millal Venemaa on valmis ka oma poliitikat sellest tulenevalt muutma," lisas Ratso.
Toimetaja: Liis Velsker