Blogiülevaade Briti referendumi kahest päevast
Suurbritannia otsustas referendumil Euroopa Liidust lahkumise poolt. ERR-i uudisteportaal jälgis nii referendumipäeva kui ka järgneva päeva arenguid otseblogi vormis.
23. juunil otsis Suurbritannia referendumiga vastust küsimusele, kas riik peaks Euroopa Liidu liikmesriigina jätkama või mitte. 51,9 protsenti valijaist pooldas Euroopa Liidust lahkumist, 48,1 protsenti aga Euroopa Liitu jäämist.
Šotimaa ja Põhja-Iirimaa valijad hääletasid ühendusse jäämise poolt. Šotimaa esimene minister vihjas pärast tulemuste selgumist, et võib algatada iseseisvusreferendumi.
Suurbritannia peaminister David Cameron teatas hääletustulemuste väljakuulutamise järel, et astub sügisel ametist tagasi ning enne seda ei alustata ka läbirääkimisi liidust lahkumise üle.
Euroopa liidrid väljendasid tulemuse üle pettumust, kuid kinnitasid, et austavad Suurbritannia otsust. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kutsus riiki üles kiiresti lahkumiskõnelusi alustama.
Ka Eesti peaminister Taavi Rõivas ja välisminister Marina Kaljurand avaldasid kahetsust, et britid otsustasid Euroopa Liidust lahkumise poolt.
Otseblogi lõpetab, Brexiti sündmusi saab edaspidi jälgida ERR.ee uudislindist.
OTSEBLOGI:
TAUST:
Referendum korraldatakse praegu eelkõige seetõttu, et konservatiivist peaminister David Cameron lubas enne 2015. aasta parlamendivalimisi, et valimisvõidu korral viiakse EL-i liikmesuse küsimuses läbi rahvahääletus. Tegemist oli vastusega pikka aega Briti poliitikas kestnud euroskeptilistele üleskutsetele, mida esitasid nii Ühendkuningriigi Iseseisvuspartei (UKIP), mitmed teised huvigrupid ja ka märkimisväärne osa Cameroni parteikaaslastest. EL-i vastastel seisukohtadel on Ühendkuningriigis pikk ajalugu ja märkimisväärne toetus hoolimata sellest, et tegu on juba praegu ühe kõige vähem Brüsseliga seotud liikmesriigiga, kelle puhul kehtib hulk erandeid.
Jätkamist toetava peaministri erakond on lõhenenud
Peaminister Cameron ise toetab Euroopa Liidus jätkamist, sest tema kinnitusel õnnestus tal veebruaris jõuda kokkuleppele paremates liikmesuse tingimustes, mis tagavad, et Ühendkuningriigist ei saa kunagi "Euroopa superriigi osa". Eurotsooniga ei liituta peaministri sõnul kunagi ning ühisturu asjus on Londonil täielik sõnaõigus.
Liidust lahkumise üheks liidriks on Cameroni erakonnakaaslane, endine Londoni linnapea Boris Johnson, kes lisaks Brexitile taotleb ka parteijuhi ametikohta. Oluliseks ja pikka aga sellel seisukohal olnud poliitikuks on ka UKIP-i liider Nigel Farage.
Kuigi peaministri partei on EL-i küsimuses lõhenenud, saab Cameron loota opositsiooni toetusele - Euroopa Liidus jätkamist toetavad leiboristid, liberaaldemokraadid ja ka Šotimaa ning Walesi parteid.
Valdav osa ülejäänud Euroopa juhtpoliitikutest, sealhulgas Euroopa Komisjoni, Saksamaa, Prantsusmaa ja teiste EL
liikmesriikide juhid, on avaldanud lootust, et Suurbritannia jätkab EL-i liikmena. Jätkamisele on toetust avaldanud isegi paljud riigijuhid, kes muidu on Brüsseli suunas vägagi kriitilisi avaldusi teinud - näiteks Ungari peaminister Viktor Orban või endine Kreeka rahandusminister Yanis Varoufakis. Samuti toetab Ühendkuningriigi jäämist Euroopa Liitu USA president Barack Obama. Eesti riigijuhid on selgelt toetanud Suurbritannia jätkamist ja öelnud, et jätkamine on Eesti huvides.
Brexitit soovivad eelkõige paljud Euroopa euroskeptilised poliitilised jõud, kes loodavad sellest ka ise eeskuju võtta.
Mõjukaimaks selliseks poliitikuks on ilmselt Prantsuse Rahvusrinde liider Marine Le Pen. Suurbritannial on soovitanud Euroopa Liidust lahkuda ka USA presidendiks pürgiv Donald Trump.
Remain or Leave
Referendumil küsitakse üks küsimus : "Kas Ühendkuningriik peaks jääma Euroopa Liidu liikmeks või peaks ta Euroopa Liidust lahkuma?" Vastata tuleb kas "Jääma Euroopa Liidu liikmeks" (Remain) või "Lahkuma Euroopa Liidust" (Leave).
Seis on väga tasavägine
Arvamusküsitlused on näidanud väga erinevaid tulemusi ning võitu on prognoositud mõlemale seisukohale. Kindel on see, et seis on äärmiselt tasavägine. Samuti on teada, et valijaks on end registreerinud rekordiline arv inimesi - umbes 46,5 miljonit inimest.
Võimaliku Brexiti tagajärgi on keeruline prognoosida
Seda, mis kaasneks lahkumist toetava seisukoha võiduga, on väga raske või isegi võimatu prognoosida, sest sarnast pretsedenti pole varem olnud. Kindel on see, et üleöö ei juhtuks midagi, sest Euroopa Liidust lahkumise protsess võib kesta vähemalt kaks aastat, mõne detailsema küsimuse lahendamine aga veelgi kauem.
Kuna referendum on soovitusliku iseloomuga, ei saa välistada ka stsenaariumi, mille käigus valitsus või parlament sellega ei arvesta - see on siiski üsna ebatõenäoline, sest rahvahääletuse tulemuse vastu astumine oleks poliitiku karjääri jaoks vägagi ohtlik.
Analüütikud on hoiatanud
Analüütikud on hoiatanud, et Brexitiga võivad vähemal või rohkemal määral kaasneda erinevad majanduslikud probleemid. See võib Euroopa Liidus kaasa tuua ka sarnaste referendumite laine ja liidu edasise lagunemise, mis pakuks rõõmu paljudele Euroopa Liidu ja läänemaailma vastastele. Lagunemist ei saa välistada ka Ühendkuningriigi enda puhul, sest näiteks Šotimaal ja Walesis, kus toetatakse Euroopa Liitu, süveneksid taas iseseisvuspüüdlused.
Brexiti toetajad on aga seisukohal, et Suurbritannial on parem, kui ta end kriisis Euroopa Liidust lahti seob ja tagab, et britid elavad edaspidi kohalike, mitte Brüsselist kehtestatud reeglite järgi.
Millal selgub tulemus?
Hääletuskastid avatakse 23. juunil kohaliku aja järgi kell 7 hommikul (Eesti aja järgi kell 9) ning suletakse kell 22 (Eesti aja järgi keskööl). Pärast seda hakatakse öö jooksul järk-järgult avaldama valimisjaoskondade tulemusi.
Ametlikke lävepakuküsitlusi ei toimu. Suuremate linnade tulemused avaldatakse lõpupoole, seega võib öö jooksul eeldatav tulemus märkimisväärselt muutuda.
Lõplik tulemus peaks olema selge varahommikuks, Eesti aja järgi kell 9.
Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael