Maailmapank soovib põgenikelaine alla jäänud Jordaaniat ja Liibanoni rahaliselt aidata
Maailmapank üritab praegu kokku panna finantsabi paketti, mille abil saaks toetada põgenikelaine alla jäänud Süüria naaberriike.
Hetkel käivad läbirääkimised rikkamate riikide, näiteks G7 ja Pärsia lahe riikide esindajatega, vahendas BBC.
Maailmapanga esindajate sõnul on võimalikud panustajad esialgse idee hästi vastu võtnud ning esimesed abisummad kantakse loodetavasti üle juba 4-6 kuu jooksul.
Süüria naaberriikides on praegu miljoneid põgenikke. Kuigi kõige rohkem on neid Türgis (umbes 2,2 miljonit), siis raskemas olukorras on hetkel pigem Liibanoni ja Jordaania, mis on väiksemad ja vaesemad riigid ning kus põgenikud moodustavad juba märkimisväärse osa elanikkonnast. Liibanonis on põgenikke 30% elanikkonnast, Jordaanias 20%.
Esialgse plaani kohaselt annaks Maailmapank Jordaaniale ja Liibanonile laenu, mille intresse hakkaksid aga osaliselt maksma rahvusvahelised doonorid.
Kui põgenikelaagrites elavate inimestega seotud kulud kannab ÜRO, siis 85% Jordaanias ja Liibanonis asuvatest põgenikest elab tavaoludes ning nende eest on pidanud hoolt kandma vastu võtvad riigid ise.
Maailmapanga reeglite kohaselt ei saa Liibanonile ja Jordaaniale toetusi või odavaid laene pakkuda, sest selliste meetmete jaoks on nad majanduslikult liiga heal järjel. Samas ei soovi kumbki riik hakata tasuma intresse, mis on seotud põgenikeprobleemiga, mida nad ise pole tekitanud.
Seega ongi Maailmapank teinud ettepaneku, et nemad pakuvad Jordaaniale ja Liibanonile laenu, samal ajal aitaksid intresse tasuda aga rikkamad riigid.
Toimetaja: Laur Viirand