Kataloonia püüab mõjutada riike iseseisvust toetama
Hispaanias toimuvad eeloleval pühapäeval erakorralised parlamendivalimised, sest neli suuremat erakonda ei suutnud omavahel koalitsiooni moodustada. Uusi üldvalimisi jälgitakse hoolikalt ka Kataloonias, mille praegune valitsus on pühendunud iseseivuse saavutamisele.
Kataloonial on nn teedekaart, mille järgimisel loodetakse juba hiljemalt 2018. aastal iseseisvus välja kuulutada. Seni ei ole ükski riik Kataloonia püüdlustele otsesõnu toetust avaldanud, sest Madridi ei taheta pahandada. Juriidilist korrektset asjaajamist peavad aga nii Kataloonia kui Hispaania tähtsaks, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Oleme päris kindlad, et riigid tunnistavad protsessi tulemust, mis on alati olnud demokraatlik ja rahumeelne ning mida toetab suur osa Kataloonia ühiskonnast," ütles Kataloonia valitsuse välis- ja Euroopa Liidu asjade sekretär Jordi Solé Ferrando.
Kataloonia valitsus teeb eeltööd, et mõjutada riike iseseisvust toetama. Jordi Solé avaldas lootust, et iseseisvunud Eesti mõistab Kataloonia vajadust jõuda samasuguse iseolemiseni.
Kataloonia on teistes riikides loonud 14 keskust, mis tutvustavad regiooni, kuid mis oleksid justkui eelpostid saatkondadele.
Hispaania suursaadiku Fernando Garcias Casase kinnitusel on Barcelonal selleks õigus olemas. Lahenduse leidmisel tuleb olla loov, kuid ta tõi välja, et viimase nelja aasta jooksul on Madrid investeerinud Katalooniasse 50 miljardit eurot.
"Oleme vennad. Räägin, nagu ka Hispaania kuningas räägib, katalaani keelt. Oleme ühine ühiskond, oleme koos olnud enam kui viis sajandit. Ma ei näe, kuidas asju saab juriidilist poolt kõrvale jättes üldse teha. Kujutlege, kui osa Eestist lahutatakse rahva poolt, keda pole põhiseaduses kirjas. Peame käituma põhiseaduse järgi, mida saab reformida," selgitas Casas.
Kataloonia välisasjade sekretäri väitel toetab iseseisvuspüüdlusi enamik katalaanidest, kuid Hispaania suursaadiku sõnul tuleb vaadata viimaseid kohalikke valimisi, kus 47,8 protsenti häältest korjasid iseseisvust toetavad erakonnad ning 52 protsenti selle vastu olevad erakonnad.
Aga isegi kui Kataloonia suudab iseseisvuse väljakuulutamiseni jõuda, tekib küsimus, kuidas Euroopa Liidus või liiduga edasi läheb. Jordi Solé on ses osas optimistlik.
"Euroopa Liiidu lepetes pole pretsedenti ega juriidilist sõnastust, mis juhtub, kui Euroopa Liidu territoorium saab iseseisvaks. Ühegi riigi huvides pole jätta Kataloonia Euroopa Liidust välja. Kataloonia on Euroopa-meelne," ütles Solé.
Lisaks pühapäevastele üldvalimistele Hispaanias mõjutavad Kataloonia püüdeid ka järgmise aasta regiooniparlamendivalimised.
Toimetaja: Merili Nael