Colombia valitsus ja FARC allkirjastavad uue rahuleppe
Colombia valitsus ja sissirühmitus Colombia Revolutsioonilised Relvajõud (FARC) allkirjastavad neljapäeval Bogotas uue rahuleppe.
Colombia rahvas lükkas valitsuse ja FARC-i vahel sõlmitud rahuleppe varasema versiooni 2. oktoobri referendumil ootamatult tagasi.
Leppe vastu tegi kampaaniat opositsioon eesotsas ekspresidendist senaatori Alvaro Uribega, kes üritas oma ametiajal FARC-i sõjaliselt maha suruda.
Pärast referendumil tagasilükkamist tegid FARC ja valitsus leppesse üle 50 muudatuse, kuid Colombia opositsioon lükkas ka muudetud rahuleppe tagasi.
Kardetakse, et kui lepet peagi ei rakendata, siis kehtiv ajutine relvarahu laguneb. Leppe teist versiooni rahvahääletusele ei panda ning riigipea kavatseb selle esitada Kongressile.
Colombia kõik poliitilised jõud on kindlad, et erinevalt rahvareferendumist läheb rahulepe parlamendi ehk Kongressi mõlemas kojas läbi ning ei kordu piinlik moment, kus juba allkirjastatud rahulepe kehtivuse kaotab, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Opositsioon tunnistab, et leppe läbikukutamiseks parlamendis neil jõudu ei jätku. Läbi kukutada nad seda aga tahaksid, sest kuigi eelmise rahuleppega võrreldes arvestab uus tekst palju rohkem opositsiooni seisukohtadega, on see nende hinnangul täiuslikkusest kaugel.
"Teises leppes on parandused, mis on täiesti vaieldamatud. Aga siiski on põhimõttelisi asju, mis meile muret teevad. Need on ka põhjuseks, miks enam kui 6 miljonit kolumbialast hääletas sellele eelmisel korral vastu. Näiteks saab FARC esitada kandidaadi presidendivalimistele ja Kongressi liikmeks. Samas pole nad maksnud oma kuritegude eest," selgitas opositsiooni esindav senaator Marta Lucia Ramirez.
Opositsioon ähvardab korraldada uue rahvahääletuse, kus ka vastne rahuleping maha hääletatakse. Kui referendumi korraldamine opositsioonil ka õnnestub, siis kohustavaks selle tulemust valitsus ilmselt enam ei pea.
Kehtivat rahulepet on Colombiale aga hädasti vaja, sest kuigi FARC vaherahu peab, võib mistahes vahejuhtum sellele lõpu teha. Paar korda on juba juhtunud, et vaid üle noatera jäi relvarahu püsima. Ühel korral vihastas FARC tõsiselt, kui valitsusväed tapsid kaks nende võitlejat, keda eksklikult peeti teise suure vasakpoolse mässuliikumise, Rahvavabastusarmee liiikmeiks. Samuti on tapetud mõned maareformiaktivistid ja FARC süüdistab tapmistes valitsust.
Ka on Colombia presidendil Juan Manuel Santosel on moraalne kohustus kogu maailma ees rahu riigis jalule seada, sest talle anti ju riigis rahu tagamise eest tänavune Nobeli rahupreemia.
Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael