Laaneots: ei usu, et Venemaa kolmandat sõjakollet endale juurde tahab
Riigikogu liige, erukindral Ants Laaneots ütles, et kuigi Venemaa suurendab oma sõjaväge, on sõjastsenaarium vähetõenäoline. Laaneotsa sõnul on Venemaa seotud juba Ida-Ukraina ja Süüria sõjaga ning vaevalt Moskva veel kolmandat kollet juurde tahab saada.
Venemaa tugevdab oma Balti laevastiku laevarühma kahe väikese raketilaevaga Zeljonõi Dol ja Serpuhhov, mis suunduvad ilmselt Kaliningradi. Ants Laaneots selgitas "Ringvaates", et Vene eskaader kõige suuremate ja võimsamate laevadega on juba Vahemeres ning ilmselt saadeti väikeraketilaevad seetõttu Läänemerele Balti laevastiku tugevdamiseks.
"Kõigepealt, nagu Vene kaitseministeerium tegi avalduse, siis tulid laevad selleks, et tugevdada Kaliningradi kaitset, ilmselt sellepärast, et suur osa kõige võimekamaid Vene laevu on praegu Vahemeres, tegelevad Süüriaga ja Läänele oma võimsuse demonstreerimisega," rääkis Laaneots.
Ta lisas, et kaitseministeerium teatas ka sellest, et kahele olemasolevale väikesele raketilaevale ehitatakse 2020. aastaks juurde veel kolm, mis jäävad Läänemerre. Laaneotsa sõnul tähendab see seda, et Balti mere laevastikku tugevdatakse oluliselt.
"Siit võib näha läbi seda, et nad peavad ikkagi Balti riike ja Läänemerd nagu oma alaks, ajutiselt kaotatud alaks ja see on demonstratsioon ka Läänele, et "meie oleme siin peremehed". See peaks minu arvates välja kutsuma - ja ilmselt kutsub ka - adekvaatse vastutegevuse lääneriikide poolt. Eriti mures on Rootsi, Soome, Taani, Poola, võib-olla mingil määral ka Saksamaa," arutles erukindral.
Ka Eesti peaks mures olema, kuna riigil ei ole võimekusi raketilaevadest tulenevate ohtude neutraliseerimiseks. "See jääb juba NATO vastutusse. Ma arvan, et seal saadakse väga hästi aru, mis toimub ja võetakse kasutusele adekvaatsed meetmed. See tähendab, et NATO juuresolek Läänemeres peab suurenema," ütles ta.
Laaneotsa sõnul on Venemaa presidendil Vladimir Putinil hirm. "Esiteks, ta on tupikus oma majandusega. Kui 2013. aastal oli Venemaa SKT 2,07 triljonit dollarit, siis möödunud aastal oli see 1,6 triljonit. Majandusolukord tervikuna Venemaal halveneb ja sellele ei ole näha ka lahendust," märkis Laaneots, kelle sõnul mõjutavad mingil määral Venemaa majandust ka sanktsioonid.
Lisaks kardab Putin Laaneotsa sõnul Vene rahvast. "Miks aprillis sel aastal tema käsul hakati looma rahvuskaarti? See on jõud - 430 000 meest - , mis on suurem kui Vene maaväed, tema isikliku juhtimise all. See ongi selleks, et hoida ära kõikvõimalikud rahutused Venemaal," rääkis Laaneots.
"Augustis võttis ta vastu otsuse, et suurendab peaaegu kaks korda Vene relvajõude. Kui enne oli selle koosseisus kuni miljon, siis augustis võeti vastu otsus - 1,885 miljonit. See on maailma suuruselt teine sõjavägi pärast Hiinat. Isegi USA relvajõud on 1,4 miljonit," lisas ta.
Sõjahirmust ja -hüsteeriast pole aga Laaneotsa sõnul kasu. "Asja tuleb võtta rahulikult, pragmaatiliselt, valmistuda ka mingil märal selleks ette, et võib tekkida mingi must stsenaarium, ehkki see on vähetõenäoline, sest Venemaa on sisuliselt isolatsioonis ja vaevalt, et ta NATO, USA ja Kanada või kogu maailma vastu välja astub," ütles Laaneots.
"Ta on seotud mitme sõjaga - Ida-Ukrainas sõdivad ju põhiliselt Vene üksused või vabatahtlikud, Süüria võtab praegu aina rohkem vahendeid ja jõude Venemaalt. Ei usu, et ta veel mingit kolmandat kollet tahab saada," arvas Laaneots.
Toimetaja: Merili Nael