Ekspert: Putini visiit annab Niinistöle NATO tippkohtumiseks olulise eelise

Putin ja Niinistö 2013. aasta juunis Kultaranta residentsis Naantalis. (Foto: TASS/Scanpix)
1.07.2016 7:28
Rubriik: Välismaa

Helsingi ülikooli Aleksandri instituudi juhi Markku Kivineni arvates leiab tänane Venemaa ja Soome riigipeade kohtumine aset väga huvitaval ajal, kusjuures Sauli Niinistö läheb partnerriigi presidendina järgmisel nädalal Varssavis toimuvale NATO tippkohtumisele informatsiooniga, mida kellelgi teisel ei ole.

Lisaks annab Soome riigipea Kultaranta suveresidentsis toimuvale kohtumisele tooni ka eelmisel nädalal selgunud Briti referendumi tulemus. Samuti on tegu Vladimir Putini esimese Soome-visiidiga pärast Ukraina kriisi puhkemist 2014. aastal, kirjutab Yle.

"Eriti Brexiti-tulemuse järel osutus see täiesti suurepäraseks lahenduseks. See näitab seda, kuidas Soome välispoliitika mitmekülgsus võimaldab seda, et Soome väikese riigina saab mängida märkimisväärset rolli euroopalikus dialoogis Venemaa ja Lääne vahel," selgitas Kivinen.

Kivinen usub, et president Niinistöle tuleb NATO tippkohtumisel Varssavis kindlasti kasuks, et ta on just äsja kohtunud Putiniga. "See on igal juhul tema jaoks ressurss ja näitab just nimelt Soome välispoliitika mitmekülgsust ja pädevust," jätkas ta.

Eksperdi arvates soovib Niinistö Putini käest kuulda, millise hinnangu annab Venemaa viimase aja arengutele Ukrainas. "Ta saab siis selle informatsiooni viia edasi NATO tippkohtumisele. Ta on Euroopa riigijuhtidest see, kes on saanud kõige värskema informatsiooni selle teema kohta," rõhutas Kivinen.

Seega on tema arvates kahe presidendi peamisteks vestlusteemadeks Euroopa julgeolek, Lääne ja Venemaa suhted ja Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust. Kivineni arvates seostub eelnevaga ka Vene-Türgi suhete paranemine, mis omakorda mõjutab ka Euroopa ja Türgi suhteid ning julgeolekut puudutavaid küsimusi.

Samas on Kivinen kindel, et järgnevatel teemadel kaks riigipead väga palju rääkima ei hakka:

1. Euroopa Liidu sanktsioonid

Kivineni sõnul pole Soome astumas mingeid samme, mis erineksid Euroopa Liidu sanktsioonipoliitikast, kuigi kahepoolsed majandussuhted nende tõttu paratamatult kannatavad.

2. NATO tippkohtumine

Ei Soome ega Venemaa pole kumbki NATO liikmed, seega pole ka liikmesriikide riigipeade kohtumist otseselt vaja arutada.

3. Soome välis- ja julgeolekupoliitiline aruanne

Kivinen usub, et Venemaad ei huvita ühe väikese riigi üksikud dokumendid. Soome välis- ja julgeolekupoliitiline aruanne on Venemaa välispoliitika terviku vaatepunktist väike asi, sest selles ei märgitud ka mingit suurt sammu Soome jaoks.

4. Suured võimupoliitika küsimused

Need on küsimused, mille kohta on väikesel riigil hea informeeritud olla, kuid mida samas väikese riigi ja suure riigi vahelistes aruteludes ei käsitleta. Siia alla kuuluvad näiteks ka Krimmi poolsaart puudutavad põhimõttelised küsimused.

Niinistö tunneb huvi Erdogani ja Putini suhete vastu

Teisipäeval rääkis president Niinistö ise ajakirjanikele, mida ta kohtumiselt Putiniga eelkõige ootab.

"Kindlasti räägime mingil määral ka brittide otsusest," nentis ta.

Niinistö lisas, et tõeliselt suur uudis on Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani vabandus eelmisel aastal alla tulistatud Vene sõjalennuki eest. "Mina oma uudishimust lähtudes küsin selle asja kohta küll," lubas Soome riigipea.

"Me saame näha, mida nende kahe riigi lähenemine kaasa toob. Euroopa Liidul on väga keskne arutelukontakt Türgiga ja teisalt ka Venemaaga. Euroopa Komisjoni juht Juncker käis Peterburis aru pidamas. Meil tasub olla lähedal jälgimas neid juhtumeid ja nende arengut," selgitas Niinistö.

Niinistö on enda sõnul lootusrikas ka Ukraina asjus, sest tema hinnangul on nii ida kui ka lääs tõsiselt pürgimas lahenduste poole.

"Praegune aeg võib olla võimalusterohke selles mõttes, et USA-s on president Obama lõpetamas oma ametiaega ja kui president vahetub, siis kulub uue kontakti saavutamiseks tavaliselt aega," rõhutas ta.

"Praegu on märke selle kohta, et neid arutelusid Ukraina küsimustes peetakse Venemaa ja USA vahel. See oleks ka hea, kui Euroopa Liit oleks selles mõttes ärkvel ehk osaline nendes aruteludes," lisas Niinistö.

President rõhutas, et Venemaa riigiduuma esimehe Sergei Narõškini soov, mille kohaselt peaks Helsingi tema ees eelmise suve reisikeelu tõttu vabandama, riigipeade kohtumisel teemana esile ei kerki. Niinistö sõnul on see teema juba tema jaoks lõpetatud.

Niinistö rääkis telefonis Porošenkoga

Kolmapäeval oli Niinistöl aga telefonivestlus Ukraina presidendi Petro Porošenkoga. Räägiti nii Minski rahuleppe rakendamisest kui ka kahepoolsetest suhetest. Telefonivestlus toimus Soome poole algatusel.

Märtsis käis Niinistö Moskvas

Esimest korda teatati võimalikust Putini visiidist juuni alguses, kui Moskvat külastas välisminister Timo Soini. Siis täpset kuupäeva veel ametlikult välja ei öeldud.

Niinistö kutsus Putini külla märtsis, kui ta ise omakorda Moskvas visiidil oli. Viimati käis Putin Soomes 2013. aasta juunis.

Visiit on äratanud tähelepanu nii Soome kui ka muu maailma meedias

Soome meedias pole visiidi ajakava kohta eriti palju kirjutatud ning pole täpselt teada, kus Putin lisaks kolleegi suveresidentsile veel käib.

Muidu on aga Soome ajakirjanduses taas kirjutatud näiteks Putini teada-tuntud huvidest ja lemmiktegevustest, nagu judo, jäätis ja koerad.

Lisaks Ylele on ka teised väljaanded leidnud, et Brexitit ja NATO tippkohtumist silmas pidades toimub visiit vägagi tähelepanuväärsel ajal.

Putini visiidile on pööranud tähelepanu ka rahvusvahelised uudisteagentuurid. Näiteks Associated Pressile rääkis Helsingi Ülikooli professori Markku Kangaspuroga, kelle sõnul saab Moskva selle visiidiga demonstreerida, et hoolimata Lääne katsetest teda isoleerida, on olemas riik - kusjuures veel pingelises Läänemere piirkonnas - kes teda vastu võtab.

Moskva Carnegie keskuse vanemteadur Andrei Kolesnikov omakorda nentis, et võimalus, et NATO-ga liituvad Soome jaa Rootsi, on olnud viimastel kuudel tõenäolisem kui eales pärast külma sõja lõppu. "Kuid pikemas perspektiivis pole kaugeltki kindel, et selline samm neile riikidele kasulik oleks, arvestades vältimatut tagasilööki Venemaa poolt," sõnas ta.

Kangaspuro sõnul ei soovi Niinistö paati kõigutada ning seega ei taha Soome president seda jututeemat ka kuidagi tõstatada. Professori arvates räägitakse tõenäoliselt piiri- ja majandusteemadest.

Märtsis käis Niinistö Moskvas, aprillis lõppes Vene poolelt varjupaigataotlejate saabumine

Riigipiirist kirjutas käesoleval nädalal ka Soome rahvusringhääling ja artiklis anti teada, et viimasel ajal on Lapimaal
olukord rahulikuks muutunud ning talvise rändekriisi ajad paistavad möödas olevat - pärast aprilli algust pole Venemaa poolelt Soome enam varjupaigataotlejaid tulnud. Märkimisväärne on selle teema puhul see, et märtsis Moskvasse minnes oli piiril valitsev olukord üks peamisi teemasid, millest Niinistö Putiniga rääkida tahtis.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov aga ütles kolmapäeval Vene presidendi visiidi kohta, et see on "regulaarne arvamuste vahetamine ühe meie lähima partneriga".

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Pidulik advendikontsert Dresdeni Frauenkirches (From the Frauenkirche Dresden- Festive Advent Concert, Saksa 2015)
Täna 14:30

Traditsioonilisel advendikontserdil astuvad üles sopran Sonja Jončeva, bass-bariton Luca Pisaroni ja organist Samuel Kummer. Ettekandele tulevad J. S. Bachi, C. M. von Weberi, F. M. Bartholdy, S. Seideli ja teiste heliloojate teosed. Dirigent Donald Runnicles. Konsert salvestati 2015. aastal.

täna klassikaraadios

foto
Kontserdisaalis: Kalle Randalu Tallinna Kammerorkestriga

Pühapäeval, 4. detsembril kell 16 on eetris ülekanne pidukontserdist: pianist Kalle Randalu tähistab ümmargust sünnipäeva koos kauaaegse lavapartneri, Tallinna Kammerorkestriga ja oma muusikutest laste ja sõpradega.

R2 aastahiti hääletus