ERR Moskvas | Venemaa hinnangul on Ukraina kriis nihkunud tagaplaanile
Moskva hinnangul on varem peaküsimuseks olnud Ukraina kriis nüüd nihkunud tagaplaanile.
Vahetult enne Pariisi terrorirünnakuid kirjeldas Venemaa asevälisminister Aleksei Meškov suhteid Euroopa Liiduga veel väga jäistena, vahendas "Välisilm".
"Rääkida mingisugustest positiivsetest arengutest ei saa. Samas võib siiski öelda, et paljude Euroopa riikidega jätkuvad kahepoolsed suhted. Ja meie partnerid räägivad meile, et kurss, mis Venemaa suhtes valiti, ei ole õige," ütles Meškov.
Riigiduuma välissuhete komitee esimees Aleksei Puškovi tuli aga pärast Pariisi terrorirünnakuid Brüsselis europarlamendis toimunud kohtumistelt tagasi hoopis teistsuguse sõnumiga.
"Ukraina kriis jääb päevakorda, kuid kui see veel lähiajal oli esimeseks päevakorrapunktiks, siis nüüd on see teine, ja arvan, et ajaga muutub see kolmandaks-neljandaks punktiks," kommenteeris Puškov.
Euroopa Liidu suursaadik Venemaal Vigaudas Ušaskis usub, et Venemaa-vastaseid sanktsioone detsembris siiski pikendatakse, kuid märgib, et tegelikult ei ole taoline vastastikune sõda kummagi poole huvides.
"Keegi ei tunne selle tõttu end hästi. Kui ajalooliselt vaadata, siis oleme üksteisest sõltuvad, Venemaa on osa Euroopast ja Euroopa tsivilisatsioonist, venemaalsed leiavad, et nad on osaks Euroopa kursist. Ja praegune konflikt on miski, mis peaks lahenema kiiresti. Sanktsioonide järel oleme näinud teatavaid arenguid, mitte küll lõplikke, kuid näeme poliitilist protsessi - sõjaline vastasseis Ukrainas on vähenenud, Minski lepetele on allakirjutatud, relvastust on vähendatud. Kõik ei ole veel nii nagu peab, aga me näeme teatud arenguid," rääkis Ušaskis.
Millise varjundi Euroopa ja Venemaa suhted võtavad, näitab ilmselt eelolev neljapäev, kui Moskvasse saabub visiidile Prantsuse president Francois Hollande. Just Prantsusmaad peetakse Moskvas nüüd Venemaa ja Lääne suhete kaalukeeleks.
"Külma sõja aastatel, selle teisel etapil, olid meil alati kas halvemad või paremad suhted Prantsusmaaga. Prantsusmaa oli vahendaja NSVL-i ja USA vahel. Kõik teadsid, et kui NSVL-i ja ameeriklaste suhted muutuvad väga halbadeks, on alates de Gaulle'i ja d'Estaing'i aegadest just prantslased need, kes pakuvad kohtumiskohta," selgitas Moskva ülikooli rahvusvaheliste suhete teaduskonna dotsent Aleksei Fenenko.
"Venemaa ja Prantsusmaa positsioonid on väga lähedased. Prantsusmaa otsusekindlad avaldused on praegu lähedasemad Venemaa, mitte USA seisukohtadele," sõnas ka Aleksei Puškov.
Toimetaja: Merili Nael