Stavridis: Ukrainale tuleks Venemaale vastu hakkamiseks anda relvi
NATO Euroopa vägede endise ülemjuhataja James Stavridise arvates peaks allianss andma Ukrainale relvi, et Venemaa rünnakuid tagasi tõrjuda.
Eestis pikemalt külas olnud endine NATO Euroopa vägede ülemjuhataja ehk SACEUR admiral James Stavridis ütles ETV saatele "Välisilm", et Eesti ei peaks muretsema oma julgeoleku pärast, sest see on NATO-s olles tagatud.
Ukrainas toimuv on tõesti alliansi peamine mure ning Venemaale vastuhakkamiseks tuleks Stavridise hinnangul anda relvi.
"Esiteks peab allianss looma rahvusvahelise ühtse hukkamõistu Venemaa vastu, kasutades mitte ainult allianssi, vaid ka teisi rahvusvahelisi organisatsioone. Teiseks, allianss peab kinnitama ja tugevdama kaitsepositsioone idas nagu näiteks Eestis, Balti riikides, Poolas - Põhjast lõunasse ehk Läänemerest Musta mereni. Peame suurendama õhuturvet, robustset kohalolekut idas. Kolmandaks, peame tugevdama Ukraina relvajõude. Sel on stabiliseeriv efekt. See hoiab Venemaad tagasi. Mida enam Venemaa tunneb, et peab maksma märkimisväärset hinda sõjategevuse eest Ukrainas, seda väiksema tõenäosusega nad edasi liiguvad," rääkis Stavridis.
Ta lisas, et iga riik otsustab ise, millisele riigile ta tahab relvi anda, kuid NATO tippkohtumisel kaldutakse tema sõnul sinna poole, et alliansina ühtselt seista ja pakkuda Ukrainale abi.
Ukraina ei ole veel võrreldav külma sõja tulipunktiga nagu oli omal ajal näiteks Vietnam, kuid külma sõja hõngu on tunda. Samas on sanktsioonid Stavridise arvates toiminud, kuid venelase igapäevaelu mõjutamiseks tuleb nendega jätkata.
Kremli heidutamiseks on Euroopas piisavalt sõjaväelasi - Stavridise sõnul on 26 liikmesriigist olemas Euroopas kolm miljonit sõdurit, kellega võiks vastu hakata võimalikule vene agressioonile.
"Võti ei ole sõdurite arvus, vaid nende jaotamises. Seetõttu on tähtis, et oleks olemas nähtav üksuste kohalolek piiriäärsetes riikides nagu Eesti, Läti, Leedu ja Poola ning teistes riikides, mis on Venemaale lähedal. Sel on heidutusefekt ning pärast tippkohtumist näete suuremat planeerimist, võimekusi üksusi edasi liigutada. Teiseks, alati pole tähtsus kohas, kus üksused on, vaid kui kiiresti nad saavad vajalikku kohta. Kiire kohaletoimetamine on võti," märkis ta.
President Toomas Hendrik Ilves kirjutas Diplomaatias, et Helsingi lõppakt on läbi kukkunud, sest Venemaa ei täida lepingut. On ju üks lepingu osaline muutnud teise riigi piire, vilistanud inimõigustele ja peab sõda edasi. Admiral on siiski optimistlik, et suhted paranevad.
"Vara on öelda, kuhu NATO ja Venemaa suhted jõuavad. Praegu sündmused kestavad. Loodame, et president Putin võtab mõistlikuma suhtumise, tõmbab väed tagasi ja laseb ukrainlastel oma tulevikku otsustada. Kui ta nii teeb, siis on veel võimalus suhted normaalsena hoida," rääkis Stavridis.
Tema hinnangul võib Putini suhtumist muuta sanktsioonide mõju ja arusaam, et tema praegune strateegia kukub läbi. "Esmalt, see tugevdab NATO-t, kus muututakse ühtsemaks. Teiseks, see distantseerib Venemaa Euroopast, kes on loomulik partner Venemaale. Kolmandaks, rahvusvaheline hukkamõist kasvab. Seega olen lootusrikas, et aja jooksul Venemaa muudab kurssi. Kui ei, siis nagu president Ilves ütles, tuleb üle vaadata aluslepingud, mille alusel me Venemaaga suhtleme," selgitas ta.
Eesti vajab koos teiste Balti riikidega jõudu veel rohkem, et reaalselt Venemaad heidutada. Läheneva NATO tippkohtumise eel räägitakse üha enam, kas ja milliseid väeüksusi peaksid teised liitlased siia tooma või olema valmis tooma. Omaette küsimuseks jääb, palju me oleme võimelised kiiresti vastu võtma suuri üksusi, kui neid vaja peaks minema. Stavridise sõnul ei tasuks nii või teisiti muretseda, et Kreml võiks vihastada, kui siia mõned üksused ka tulevad.
"Ma ei muretseks Venemaa provotseerimise pärast, sest alustada tuleb küsimusega, mida Venemaa tegi sellise olukorra loomiseks. Teiste sõnadega - Venemaa tungis teise riiki, annekteeris osa sellest. Iga mure provotseerimisest selles olukorras pole märkimisväärne. Küsimus on, mida allians teeb, et heidutada Venemaad võimalike tulevaste samasuguste sammude eest. Usun, et vägede siia paigutamine, suurendamine ja laevade liikumine piirkonnas ja suurendatud õhuturve on osa heidutusest. Usun põhimõtteliselt, et heidutus on stabiliseeriv, mitte provokatiivne," arutles admiral.
Toimetaja: Merili Nael