Euroopa Komisjoni esialgne raport: Kreeka on Schengeni välispiiri unarusse jätnud
Euroopa Komisjoni Schengeni hindamisaruande kavandi kohaselt on Kreeka "jätnud tõsiselt unarusse" oma kohustuse Euroopa Liidu välispiiri kaitsta.
Hindamisaruande koostajad tuvastasid novembris, et Kreeka võimud pole suutnud varjupaigataotlejaid nõuetekohaselt registreerida, kontrollida ega neilt sõrmejälgi võtta, vahendasid BBC jt.
Kreeka peab Schengeni ala liikmena oma välispiiri kontrollima ning Ateenale on antud 3 kuud aega olukorra parandamiseks. Kui seda ei suudeta, võivad ülejäänud Schengeni liikmed oma sisepiirid ajutiselt sulgeda.
Eelmisel aastal saabus Kreekasse rohkem kui 850 000 migranti ja põgenikku.
Käesoleval aastal on Kreekale kuuluvatele Egeuse mere saartele jõudnud juba 44 000 migranti. Kõige suurema rändesurve all Türgi lähistel asuvad Lesbos, Samos ja Chios.
2013. aasta oktoobris loodud Schengeni hindamismehhanismiga on ette nähtud, et Schengeni eeskirjade kohaldamist kontrollitakse konkreektsesse liikmesriiki tehtavate kontrollkäikude raames, mida korraldavad komisjoni juhitavad rühmad, kus osalevad teiste liikmesriikide ja Frontexi eksperdid. Kreeka kohta käiva Schengeni hindamisaruande kavand valmis liikmesriikide ekspertide ja komisjoni esindajate koostöös ja nüüd saadetakse see arvamuse saamiseks Schengeni hindamiskomiteele. Seejärel võtab komisjon aruande vastu rakendusaktiga.
Hindamisaruande kavand (mille tekst ei ole avalik) on koostatud etteteatamata kontrollkäikude põhjal, mis tehti 10.–13. novembril 2015 Kreeka-Türgi maapiirile ning Chiose ja Samose piirkonda. Aruandes käsitletakse politsei- ja rannikuvalvejõudude kohalolu kontrollitud kohtades, isikute tuvastamise ja registreerimise tõhusust, merepiiri valvamist ja koostööd naaberriikidega.
Kuigi aruandes märgitakse, et Kreeka ametivõimud on keerulises olukorras, tõdetakse eeskätt, et puudub ebaseaduslike rändajate isikutuvastuse ja registreerimise tulemuslik süsteem, sõrmejälgi ei kanta regulaarselt andmebaasi ja reisdokumentide autentsust ei kontrollita süsteemselt ega võrrelda neis esitatud andmeid julgeolekualaste andmebaaside sisuga, nt Schengeni infosüsteemi, Interpoli ja riiklike andmebaaside andmetega.
Seepärast jõutakse aruande kavandis järeldusele, et Kreeka eirab rängalt oma kohustusi ning et välispiiri kontrollimisel on suuri puudujääke, millega Kreeka ametivõimud peavad tegelema.
Toimetaja: Laur Viirand